Enam kui kolm aastat Tartu Ülikooli Delta õppehoone ettevõtlusmajas tegutsenud SEB Tartu Innovatsioonikeskus loodi eesmärgiga viia kokku noori, innovatsiooni ja ettevõtlust. Tänaseks on SEB ja Tartu Ülikooli koostöö raames valminud 11 magistritööd, mille eesmärk oli uurida erinevaid finantsmaailma puudutavaid probleeme ja võimalusi.
“Minu jaoks oli magistri lõputöö teemat valides üheks kriteeriumiks, et see oleks huvitav, kuid samas ka praktilise väärtusega. SEB pakutu ühendas need kaks omadust hästi: teadmine, et mulle huvipakkuv teema on ettevõtte enda poolt välja pakutud, tagas, et teema on neile tähtis. Sellest sai ka oluline motivaator tööd kirjutades – mõte, et minu töö võib olla sisendiks ettevõttes tehtavatele otsustele, pani ka rohkem pingutama ning aitas hoida sihti eesmärgil ehk töö valmimisel,” kommenteeris Tartu Ülikooli tarkvaratehnika magistriõppe lõpetanud Marta Napa, kes kirjutas töö kvantarvutite teemal.
Tudengite abil uuritakse nii tuleviku tehnoloogiad kui ka andmekirjaoskust
Kristina Lillo, SEB innovatsioonijuht akadeemilise koostöö edendamisel, leiab, et koostöö ülikoolidega on SEB jaoks üha olulisem. „Koostöös Tartu Ülikooliga soovime tudengeid kaasates uurida erinevaid probleeme ja võimalusi, mis ühel moel või teisel puudutavad finantsmaailma. SEB strateegid uurivad oma igapäevases töös tulevikku, kuid on rohkelt teemasid, mis on jõukohased ka tudengitele uurimiseks ning mis omakorda annavad pangale olulist väärtust ja teaduspõhist sisendit. Näiteks, finantsmaailm on väga tugevalt seotud tehnoloogiatega – pankadest on saanud IT- ja tehnoloogia vallas ühed suurimad tööandjad. Seetõttu on äärmiselt oluline olla kursis tuleviku tehnoloogiatega ja uurida, kuidas ja millist väärtust loovad uued tehnoloogiad finantssektorile,“ avab Lillo.
Just tehnoloogiateemadel valmisid sel kevadel viis magistritööd. „Asjade internet ehk IoT (Internet of Things), metaversum ehk metaverse, digitaalsete kaksikute tehnoloogia (digital twin technology), kvantarvutid ja veeb 3.0 – nendest tehnoloogiatest räägitakse kohati kui tuleviku tehnoloogiatest, kuid paljud neist on täna juba aktiivselt kasutuses mitmetes tööstusharudes. Meie aga tahame teada, kuidas neid tehnoloogiad rakendatakse või kuivõrd neid on üldse võimalik rakendada finantssektoris; millised on nende tehnoloogiatega seonduvad ohukohad ja vastupidi, millised on võimalused ning mis kasu võivad need tuua lõppkasutajale ehk panga klientidele. Panga jaoks on oluline neis teemades ise orienteeruda, kuid olla teatud mõttes ka suunanäitajaks akadeemia ja suurettevõtete koostöö vedamisel. Kevadel kaitstud magistritööd annavad eelnimetatud tehnoloogiate kohta uut sisendit ja loovad meie töötajate jaoks lisaväärtust. Samas leian, et vähemoluline ei ole tõik, et tudengid teadvustavad oma tööd kirjutama asudes, et nende panusest on reaalne kasu SEB-le ning nende tööd ei jää piltlikult öeldes riiulile tolmu koguma,“ selgitab SEB Baltikumi strateegiajuht Andra Altoa.
Lisaks uutele tehnoloogiatele võeti kevadel kaitstud magistritöödes fookusesse Silver Economy pangandussektoris, koostöö ettevõtete ja idufirmade vahel, innovatsiooniprotsessid finantssektoris, andmekirjaoskus, andmete KPI ehk kuidas mõõta andmete edukust, ning kuidas disainida tuleviku pangandust. Magistritööde juhendamisega oli eelmisel õppeaastal seotud viis SEB töötajat.
