Selleks, et Eesti hooned saaksid kliimaneutraalseks ning neid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab ministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Lisaks luuakse kalkulaator, millega saab oma päikeseelektri tarbimise välja arvutada.
„Eesti hooned tarbivad üle poole kogu meie kasutatud energiast. Seda on võimalik märkimisväärselt vähendada, muutes majad energiatõhusamaks – nii kulub vähem ressurssi nende kütmisele ja jahutamisele ning väheneb kasvuhoonegaaside heide ja negatiivne mõju kliimale. Et energiatõhusust suurendada, peavad meil olema kvaliteetsed andmed ja ühine mõistmine, kuidas eesmärke saavutada,” selgitas kliimaminister Kristen Michal.
Et tagada hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid kogu Euroopas iga viie aasta järel uuendada. Olulisemad eesootavad muudatused:
Energiamärgised uuenevad. Osana üleeuroopalisest muudatusest ühtlustatakse energiamärgiste skaalat kogu EL-is. Seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala A-st H-ni asendub uue skaalaga A-st G-ni.
Uutes liginullenergiahoonetes ei kasutata fossiilkütuseid. Alates 2020. aastast on kõik uued hooned ehitatud liginullenergiahoonetena, st saavutanud A-klassi. Nüüd täpsustatakse liginullenergiahoone definitsiooni selliselt, et fossiilkütuste kasutamine pole uutes liginullenergiahoones lubatud. Muudatus suunab uute hoonete projekteerimisel kasutama kaugkütet, -jahutust ja soojuspumpasid ning taastuvenergiaallikatel põhinevaid lahendusi. Nendest on kasu ka olemasolevate majade küttesüsteemide uuendamisel, kuid seal ei ole see kohustuslik.
Värskendatakse kliimaandmeid. Et suurendada hoonete kliimakindlust, asendatakse seni kasutusel olnud energiaarvutuste baasaasta kliimaandmed ajavahemikust 1970–2000 ajakohasemate kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Uuendatud kliimaandmetes kajastub muu hulgas viimaseid kümnendeid iseloomustav temperatuuritõus ning sagenenud ja pikenenud kõrge temperatuuriga perioodide esinemine suvisel ajal. Uuendatud kliimaandmetel põhinev energiaarvutus toob paremini esile hoone jahutusvajaduse ning aitab arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks kasutada, et saavutada hea sisekliima. Uuendatud kliimaandmetega on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.
Päikeseelektri kalkulaator aitab omatarbe välja arvutada. Seni kasutusel olnud omatarbe tabeliväärtuste asemel võetakse päikeseelektri arvutamiseks kasutusele veebipõhine kalkulaator, mis on oluliselt täpsem ning võimaldab arvutada ka salvestust akusse. Kalkulaatori leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Lisaks muutuvad kütte ja jahutuse seadeväärtused. Teatud hoonete puhul (väikeelamu, korterelamu, kasarmu, kontori- ja majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone ning, ravihoone) arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Väikeelamu, kasarmu ning püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtust muudetakse senise 27 °C pealt 26 °C-ni. Muudatus kajastab inimeste ootust heale sisekliimale ning seda on võimalik täita näiteks poolpassiivsete või piiratud võimsusega jahutuslahendustega nagu maajahutus või sissepuhkeõhu jahutus.
Halduskoormuse vähendamiseks ning energiamärgise kvaliteedi parandamiseks uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Seni on omavalitsuste ametnikud pidanud hindama kasutusloa või kasutusteatise menetluse käigus, kas energiatõhususe kontrollarvutust tuleb teha või mitte – ehk kas hoonet on ehituse käigus oluliselt muudetud või vastab hoone endiselt ka pärast selle valmimist energiatõhususe miinimumnõuetele. Uue korra järgi tuleb kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või kasutusteatise taotlemist. See ühtlustab omavalitsuste halduspraktikat ning tagab, et projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud hoone energiaklassile ja püstitatud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.
„Uuenduste tulemusel peaksid ehitatavad kodud ja töökohad olema väga väikese energiakuluga, kuid ehitussektoril tuleb võtta veel oluline samm kliimamuutustega kohanemiseks. Nimelt hooned ei pea pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid edaspidi ka kuumuse eest, mille soojenev kliima meile on toonud,” tõdes metoodika arendaja professor Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikoolist.
Energiatõhususe kontrollarvutus kasutusloa või kasutusteatise menetluses rakendub alates 1. jaanuarist 2024. Kõik teised muudatused rakenduvad alates 1. detsembrist 2024. aastal.
Eelnõu, mis saadeti huvigruppidele kooskõlastamiseks, muudab kolme määrust: „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.
