„Oleme majanduse pikaajalises languses. Positiivset pilti niipea enam ei paista ja peame olema valmis veelgi pessimistlikumaks stsenaariumiks. Järgnevad suuremad koondamised on meie tulevik,“ rääkis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni riigi rahanduse olukorra arutelul konjunktuuriinstituudi juhataja Peeter Raudsepp.
Tema sõnul on majandus sisenenud uude olukorda ning riik peab hakkama saama teistsuguses majanduskeskkonnas. „Endine majandusmudel on ära langenud. Enam ei saa loota odavale toorainele idast ning kindlatele turgudele meie lähinaabrite juures. Oleme majanduskonkurentsis langenud alates Ukraina sõja algusest vähemalt neli kohta ning me ei saa enam loota välisnõudluse kasvule,“ märkis Raudsepp.
Diskuteeritav on ka seiskoht, kas praegust majanduslangust saaks selgitada majanduse tsüklilisusega, et küllap see negatiivne tsükkel üle läheb. „Eesti asub riigina täiesti uues majanduskeskkonnas,“ rõhutas Raudsepp.
Raudsepa hinnangul mõjuvad ka eesolevad maksutõusud majandusele pärssivalt. „Meie maksukoormus kasvab, aga majandus selle tulemusena väheneb.“
Kahel rajal sõit
Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni juht Ille Nakurt-Murumaa lausus, et praeguse valitsuse majandust ja makse puudutavad ad hoc otsused lisavad niigi suurele ebakindlusele veel vunki juurde. „Uued maksulahendused peavad tulema pikema plaaniga. Koos maksukoormuse tõusuga tuleb üle vaadata kõik avalikud teenused,“ pakkus ta.
Tema sõnul ebakindlas olukorras suuri ja julgeid otsuseid aga ei tehta. „Tuleb ausalt tunnistada, et niiviisi me ei suuda ka enam ülal pidada selliste avalike teenustega riiki,“ tõdes ta.
Nakurt-Murumaa tõi välja ka, et kriitilise pilguga tuleb üle vaadata töösuhete regulatsioon. „Töötus hakkab kasvama. Siiani hoiti töötajaid reservis, sügisel on aga ees ootamas koondamised. Töösuhete regulatsioon on ajale jalgu jäänud,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe tõi oma ülevaates välja, et samal ajal kui keskmine palk on kasvanud on see hinnatõusu arvesse võttes aga pigem kahanenud. Ka erasektori kindlustunne on languses ja allpool Euroopa Liidu keskmist. „Kindlustunne on meie piirkonnas väikseim.“
Lättemäe vaates on pikaajaline väljakutse see, et kriisiaastate ja eelarvereeglite pausil olemise varjus on üheaegselt ehitatud avalike teenuste- ja toetustega ning madala maksukoormusega riiki. „Pikaajaliselt on selline kahel rajal jätkamine võimatu,“ lisas ta ning ebarealistlik on oodata, et pikaajaline probleem laheneb pelgalt majanduse käima tõmbamisega.
Vastutsükliline reguleerimine
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et Eestis on juba kuuendat kvartalit majanduslangus, mis on kujunenud laiapindseks. „Ebakindlus on suur nii tarbijate kui ettevõtete seas. Inimeste ostujõud on vähenenud ning tööstustoodang järsult kukkunud,“ ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kirjutas nädalavahetusel, et majanduslanguse ajal, kui nõudlus, erainvesteeringud ja reaalsed sissetulekud vähenevad, tuleb investeerida majandusse, et seda vee peal hoida. „Maksutõusud mõjutavad kõige rohkem just madala sissetulekuga inimesi. Ettevõtete, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, laenude stimuleerimine, investeeringud haridusse ja infrastruktuuri ning töökohtade säilitamine – kõik need meetmed, mida majandusteadlased nimetavad “vastutsükliliseks reguleerimiseks”, nõuavad riigieelarve kulude poole suurendamist, mitte vähendamist,” rõhutas Kõlvart.