Eestis kehtestati 1. juulil 2023 uued haigushüvitiste reeglid, mille kohaselt ei hüvitata esimesi kolme haiguspäeva. See muudatus on põhjustanud muret selle pärast, et see võib viia haigena tööl käimise suurenemiseni.
Uuringud näitavad, et rohkem kui iga teine inimene (61%) Eestis käib haigena tööl, sest ei julge rahapuuduse tõttu haiguslehte võtta. “Mul ei olnud isegi varasema haigushüvitise korra puhul materiaalselt kunagi võimalik haiguslehel olla, pigem käisin haigena tööl,” tunnistas tuntud toidupoeketi müüja Elis. Uue haigushüvitiste korra jõustumise järel on tema jaoks mõeldamatu tõvevoodis kolm päeva rahata põdeda.
Peagi jõuab kohale sügisene viirushaiguste hooaeg. Kui koroonapandeemia ajal maksis tervisekassa 70% palga ulatuses haigushüvitist alates haiguslehe teisest päevast, ei tasu 1. juulist esimese kolme päeva eest keegi. Kuigi toonane tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas veel käesoleva aasta alguses haiguspäevade varasema hüvitamise korda pikendades, et see meede on ülimalt oluline sadadele tuhandetele inimestele, ei jõutud koalitsiooniläbirääkimistel haigushüvitiste varasema hüvitamise pikendamises kokkuleppele. “Selleks puudub eelarves kate,” tõdes sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar.
Argumentide toetamine faktidega:
Uuringute kohaselt on haigena tööl käimine seotud tööõnnetuste, töövõime vähenemise ja produktsiooni langusega. Näiteks leidsid Brandemi uuringu autorid, et haigena tööl käijad on kaks korda suurema tõenäosusega osalenud tööõnnetuses kui need, kes ei ole haiged.
Konkreetsed näited:
Üks näide, kuidas uued reeglid võivad inimesi kahjustada, on see, et need võivad põhjustada haigena tööl käimise suurenemist madalapalgalistel töötajatel. Madalapalgalisel töötajal võib olla raske endale lubada kolm päeva palgata töölt eemale jäämist, mistõttu võib ta tunda survet tulla tööle ka siis, kui ta on haige.
Kokkuvõte:
Uute haigushüvitiste reeglite mõju on veel vara hinnata, kuid on olemas tõendeid selle kohta, et need võivad viia haigena tööl käimise suurenemiseni. See võib avaldada negatiivset mõju nii inimeste tervisele kui ka majandusele.
Edaspidi saab pikaajalise haiguslehe ajal töötada
Sotsiaalministeeriumil on kavas mitmed muudatused, mis puudutavad pikaajalisi haiguslehti. “Suvel käis kooskõlastusringil seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu,” rääkis Kersti Esnar. Kavandatavad seadusemuudatused annavad pikaajalisele haigele ligipääsu töötukassa töövõimet toetatavatele teenustele. Muudatused pakuvad töötajale võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.
“Ühelt poolt aitab see inimestel taastada haigestumise eelset sissetulekut, teiselt poolt teha tööd, kasvõi lihtsamat ja osalise koormusega, mis on oluline inimese füüsilise ja vaimse enesetunde parandamiseks,” jätkas Esnar. “Ka tööandjale annab see paindlikkust juurde.” Kui seni on süsteem hakanud tegelema püsiva töövõimetusega siis, kui kahjud on juba tekkinud, on kavandatavad muudatused esimene samm ennetamise suunal. Nii meie kui teiste riikide praktika on näidanud, et mida kauem on inimene tööst eemal, seda väiksema tõenäosusega ta naaseb tööle. Ja kujuneb välja püsiv töövõimetus. Majanduslik toimetulek langeb, seda eriti madalama sissetulekuga inimestel. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat.
Kavas on ka muudatus, mis võimaldab edaspidi lastevanematel saada lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist. Seni oli 12 päevast pikemat hoolduslehte võimalik kasutada vaid vähiravi korral, edaspidi otsustab seda raviarst sõltuvalt haiguse iseloomust. Samuti on kavas muuta töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva töötasu vabatahtlikult kompenseerimine tööandjale sotsiaalmaksuvabaks. Need muudatused on kavandatud jõustuma tuleva aasta aprillist.
“Veel on plaanis suurendada väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitisi ja lahendada sellega ebaõiglane olukord lapsevanema vanemapuhkuselt tööle naasmisel,” märkis Esnar. “Kavandatavad muudatused võimaldavad maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud jagatava vanemahüvitise suuruse põhjal, võttes seejuures aluseks inimese jaoks kasulikuma.” Praegu saavad töölepinguga töötavad vanemad haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt. See võib aga oluliselt mõjutada perede eelarvet, eriti kui väikelapsed haigestuvad sageli lasteaiaga harjumise käigus. Tervisekassa andmetel oli 2022. aastal väikelaste vanemaid, keda muudatus mõjutab, u 11 000, kellest 89% olid emad.