Viimasest Eurobaromeetri uuringust selgub, et eurooplased toetavad ülekaalukalt meetmeid, mis on viimase aasta jooksul võetud, et kaitsta tarbijaid ja ettevõtjaid energiahindade kõikumise eest, ning energiajulgeoleku ja rohepöörde edendamiseks tehtut. Samuti kinnitab uuring eurooplaste üldist toetust puhta tehnoloogia tööstuste edendamisele ja ELi tegevusele seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
86% vastanuist pidas oluliseks Euroopa tasandi algatusi, et piirata möödunud aastal energiahindade tõusu vahetut mõju tarbijatele ja ettevõtjatele. Eestis arvas nii 90% vastanutest. Enam kui neli viiendikku peab oluliseks loodusvarade säästva kasutamise edendamist (86%, Eestis 87%), ELi liikmesriikide ühiste gaasiostude hõlbustamist varustuskindluse tagamiseks (82%, Eestis 85%), partnerluste loomist teiste ülemaailmsete jõududega, nagu Ühendkuningriik, USA, Jaapan ja Austraalia ning liigse kaubandusliku sõltuvuse vähendamist sellistest riikidest nagu Venemaa ja Hiina (81%, Eestis 86%) ning Euroopa puhta tehnoloogia tööstuse konkurentsivõime suurendamist (nii Eestis kui ka ELis 80%). 77% (Eestis 84%) pidas oluliseks ELi meetmeid, mille eesmärk on kiirendada digipööret ning 76% (Eestis 90%) meetmeid, mille eesmärk on suurendada ELi majanduse vastupanuvõimet.
Edasise tegevuse kohta arvas 86% (Eestis 90%) vastanutest, et gaasinappuse riski vältimiseks tuleks täita ELi gaasihoidlad, 85% (Eestis 82%), et EL peaks hoogustama puhta tehnoloogia tootmist liikmesriikides, ja 79% (Eestis 71%), et ELi meetmetega tuleks vähendada elektritarbimist. 75% (Eestis 86%) vastanutest usub, et EL peaks rahastama ühiseid kaitseprojekte strateegilise kaitsevõime ja -tehnoloogia arendamiseks.
Valdava enamiku eurooplaste arvates näitab Ukraina sõda, et ELil on vaja kindlustada oma energia- ja majandusjulgeolekut (85%), suurendada liikmesriikide vahelist sõjalist koostööd (75%) ja olla jätkuvalt Ukrainaga solidaarne (71%). Eestis on nende väidetega nõustuvate vastajate osakaal kindlalt üle ELi keskmise – vastavalt 91%, 86% ja 87%.
Eurooplased toetavad jätkuvalt Ukrainat ja ukrainlasi. 86% (Eestis 94%) kiidab heaks, et EL jätkab humanitaarabi andmist sõjast mõjutatud inimestele, 77% (Eestis 75%) on nõus võtma ELis vastu sõja eest põgenevaid inimesi ja 71% (Eestis 85%) toetab majandussanktsioone Venemaa vastu. Peaaegu kaks kolmandikku eurooplastest (vastavalt 67% ja 65%, Eestis vastavalt 80% ja 65%) leiab, et EL peaks toetama Ukraina integratsiooni Euroopaga ja ühtse turuga. 65% (Eestis 82%) pooldab Ukraina rahalist ja majanduslikku toetamist ning 57% (Eestis 81%) arvab, et EL peaks toetama sõjalise varustuse ja väljaõppe ostmist ja tarnimist Ukrainale.
Lisaks küsiti kodanikelt mitmesuguste väärtuste kohta, kas neid väärtusi kehastab kõige paremini EL, muud maailma riigid või mõlemad võrdselt. Umbes pooled leidsid, et EL kehastab kõige paremini põhiõiguste ja väärtuste austamist (53%, Eestis 58%), sotsiaalset võrdõiguslikkust ja heaolu (50%, Eestis 55%), tolerantsust ja avatust teiste suhtes (49%, Eestis 55%) ning rahu (48%, Eestis 55%), millele järgnes solidaarsus ELi-siseste ja -väliste riikidega (46%, Eestis 51%) ning austus looduse vastu ja kliima ja keskkonna kaitse (45%, Eestis 60%). Iga väärtuse kohta arvas umbes kuuendik vastanuid, et kõige paremini kehastavad neid väärtusi muud riigid, ning umbes veerand arvas, et neid kehastavad nii EL kui ka teised.
Taust
Eurobaromeetri kiiruuring ELi 2023. aasta ülesannete ja prioriteetide kohta korraldati 27 liikmesriigis 24. kuni 31. augustini 2023. Internetis küsitleti 26 514 ELi kodanikku.
