Kliimaministeerium jättis uuele kooskõlastusringile saadetud eelnõust välja siseministeeriumi ja politsei poolt sinna varem soovitud mõtte kehtestada jalgratturitele ja kergliikurijuhtidele konkreetne alkoholi piirmäär, mida ületades ei tohi nad oma sõidukeid juhtida.
Hetkel kehtiva seaduse järgi ei tohi jalgrattur, kergliikuri- või pisimopeedi juht masinat joobeseisundis juhtida. Korrakaitseseaduse järgi tuvastab politsei nimetatud liiklejate joobeseisundi välise vaatluse ja isiku küsitlemise kaudu. Politseikolonelleitnanti Sirle Loigo sõnul on seesugune tuvastusviis aga subjektiivne, ajamahukas ja kõrvalt vaadatuna meenutab pigem stseeni mõnest Ameerika filmist, kus joobekahtlusega liikleja kõnnib mööda sirget joont, sõrm ninal.
“Isegi kui ta puhub kahepromillise joobe ja tal ei ole mingeid väliseid tunnuseid, siis ei ole kõige vähematki alust täna karistada seda jalgratturit või kergliikuri juhti. Seda joovet tuvastatakse n-ö väliselt tajutavate häirituste ja muutuste põhjal. Reaalsus on tegelikult see, et juhid on saanud ikkagi väga erineva joobe eest karistada,” sõnas Sirle Loigo.
Nii liiklejate kui ka politsei jaoks aitaks Loigo sõnul kogu protsessi konkreetsemaks ja lihtsamaks muuta see, kui ka jalgratturitele ja kergliikurijuhtidele oleks seaduses kehtestatud alkoholi maksimaalne piirmäär, mida ületades on alus teda trahvida.
Politsei- ja piirivalveameti algatusel seesugune mõte liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutumise seaduse eelnõu aasta tagusesse versiooni ka sisse kirjutatigi. Loigo lisas, et piirmääraks oli toona eelnõu järgi 0,5 promilli.
“See piirmäär oleks olnud mõnevõrra kõrgem, kui seada mootorsõiduki juhile on kehtestatud. Näiteks ka merel peal on täna lubatud samamoodi 0,5 promilli,” sõnas Loigo.”
Nii siseministeeriumile kui ka PPA-le jääb arusaamatuks, miks praegu, kui liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu on kliimaministeeriumi poolt saadetud uuele kooskõlastusringile, seesugust ettepanekut seal enam ei ole.
Michal: kui politsei väga tahab, paneme tagasi
Kliimaminister Kristen Michali sõnul ei läinud eelnõu viimasesse versiooni pooleliolevad ideed:
“Minu meelest on hea kui siseministeerium ja PPA täpsustavad oma seisukohta ja nende seisukoht on, et poole promilliga võiks kergliikuriga sõita. Et neil on siis lihtsam tuvastada ja menetleda, kui on konkreetne piir. Ja kui nad selle positsiooni juures on, arvavad, et see on mõistlik, siis me oleme kindlasti nõus ka nende parandustega arvestama,” lubas Michal.
Jalgratturitele, kergliikuri juhtidele ja pisimopeedi juhtidele konkreetse alkoholi maksimaalse piirmäära kehtestamise mõttega käis kaasas ka mõte tõsta karistusmäära. Kui praegu on karistusmääraks 20 euro suurune rahatrahv, siis ettepaneku järgi võiks tulevikus joobeseisundis jalgratta juhtimise eest saada vähemalt kümme korda suurema rahatrahvi.
“Täna on see karistusmäär madal. See trahv on nii väike, et see ei sunni kedagi tegemata jätma. Aga kui me vaatame, kui palju õnnetusi juhtub meil kergliikuritega, siis nendest kergliikurite õnnetustest üle 30 protsendi isikutest on tarvitanud alkoholi,” põhjendas Loigo.
Lõppkokkuvõttes on otsus, kas kehtestada jalgratturitele ja kergliikurijuhtidele konkreetne alkoholi piirmäär, keeruline.