Valgevene on valmis kasutama tuumarelva, kui teda ähvardab väline „agressioon”, ütles riigi liider Aleksandr Lukašenka eile neljapäeval, 17. augustil uudistekanali CNN teatel.
Venemaa president Vladimir Putin teatas juunis, et Venemaa viis Valgevene pinnale taktikalised tuumarelvad.
Seoses Ukraina sõjaga väitis Lukašenka intervjuus riiklikule uudisteagentuurile Belta, et Valgevene „ei sekku sellesse sõtta”, kui ukrainlased ei ületa piiri.
Kuid me jätkame Venemaa abistamist, nad on meie liitlased, lisas ta Ameerika meedia teatel.
Venemaa paigutas oma väed ja relvad Valgevenesse aga juba enne 2022. aasta veebruaris alanud suurpealetungi. Üks suurrünnaku põhisuundi oli Kiiev, mille poole Vene väed Valgevenest tungisid.
Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihanovskaja väljendas juunis muret oma riigi rolli pärast Ukraina sõjas.
Lukašenka hoiatas sel nädalal, et kui Valgevenet provotseeritakse – eriti piiritaguste NATO riikide, näiteks Poola, Leedu ja Läti poolt –, reageerib Valgevene kohe kõigega, mis neil on, sealhulgas tuumarelvadega.
Puudub kindel teave selle kohta, kui palju Venemaa tuumarelvi on Valgevene pinnale toimetatud. Ka Lääne võimud pole seda kinnitanud. USA relvajõudude luureorganisatsiooni DIA kõrged ametnikud on aga teatanud, et neil pole põhjust Putini juunikuu väidetes kahelda.
Me ei toonud siia tuumarelvi selleks, et kedagi hirmutada. Jah, tuumarelvad on tugev heidutus. Kuid need on taktikalised tuumarelvad, mitte strateegilised. Sel põhjusel kasutame neid kohe, kui agressioon on suunatud meie vastu, ütles Lukašenka riigimeediale antud intervjuus.
DIA ametnikud seevastu teatasid juulis, et nad ei usu, et Lukašenkal on Valgevene pinnale paigutatud tuumarelvade üle mingisugust kontrolli, sest tõenäoliselt on need täielikult Venemaa kontrolli all.
Lukašenka kommentaarid tulevad ajal, kus julgeolekuolukord Euroopas muutub järjest ebastabiilsemaks. Poola peaminister Mateusz Morawiecki on varem väitnud, et mõned Wagneri grupeeringu sõdurid on hakanud liikuma Leedu ja Poola vahelisse hõredalt asustatud Suwalki koridori.
Koridor eraldab Valgevenest Kalingradi, mis on Venemaal eksklaav. See ühendab Baltimaid maismaad pidi ülejäänud NATO-Euroopaga. Seda on nimetatud ka NATO nõrgimaks lüliks.
Poola teatas hiljuti, et reageerib murele Wagneri pärast, paisates umbes 10 000 sõdurit Valgevene piirile. Lisaks teatas Poola, et pidas kinni kaks venelast, keda süüdistatakse spionaažis ja Wagneri kasuks propaganda levitamises.
Leedu seevastu teatas kolmapäeval, et peatab ajutiselt tegevuse kahes oma kuuest piiripunktist. CNN-i teatel viitas riigi siseminister otsuses „tõusvale ohtule riiklikule julgeolekule ja võimalikele provokatsioonidele piiril”.
