Putukateadlase Urmas Tartese sõnul sellel aastal herilaste arvukuses midagi erakorralist ei ole, sest suve lõpus ongi herilasi palju ning mingil hetkel isegi ekstra palju. „Põhjus on selles, et kui kevadel hakkavad herilased pesa looma, siis seda teevad ainult talvitunud emaherilased, keda on iga pesa kohta üks. Kui pesa on loodud, tulevad sinna munad ja nii-öelda „töölised“. Nii hakkab pesaelu käima ja neid “töölisi” saab pesadesse järjest rohkem. See omakorda tähendab, et iga töölise puhul on pesas üks herilane juures,“ selgitas putukateadlane ja lisas, et emaherilane pärast pesa loomist enam väljas ei käi ning väljaspool lendavad ringi vaid “töölised”, mistõttu on suve lõpuks herilase isendeid kõige rohkem.
Pulmalend ja söögi otsimine
Suve lõpus on palju herilasi ringi lendamas ka seepärast, et just siis toimub neil pulmalend. Suguisendid lendavad pesast välja, paarituvad ja hiljem jääb talvituma vaid paaritunud emane ning teised herilased hukuvad sügisel. „”Töölised” jäävad ellu ja valguvad mööda ilma laiali. Kujundlikult võib öelda, et lähevad oma viimastest elupäevadest mõnu võtma,“ selgitas Tartes.
Põhjus, miks näeme eriti suve lõpupoole oma piknikulaua või väliköögi ümber hulgaliselt herilasi tiirutamas, peitub teadlase sõnul selles, et herilased tulevad süüa otsima. „Oma vastseid toidavad nad putukatega ja tassivad neid laste toitmiseks pessa. Aga ise söövad täiskasvanud herilased ennekõike magusaid asju. Olgu selleks siis mahl, mõni valmis puuvili või tordilõik. Vahel maiustavad isegi lihaga, kuigi suve lõpu poole viib herilane lihatüki pigem pessa,“ kirjeldas Tartes. Ta lisas, et inimesed märkavad looduses suve lõpul herilasi rohkem ka seetõttu, et kodukohvikutes ja piknikulaual olev toit meelitab herilasi inimestele lähemale.
Kuna sel suvel otsustas Tallinna linn vähendada haljasalade niitmist, mille tulemusena suureneb liigi- ja loodusrikkus, on nii mõnelgi tekkinud küsimus, kas ka see võib soodustada herilaste arvukuse tõusu linnas. Putukateadlane lükkas selle väite ümber ja kinnitas, et harvema niitmisega herilaste arvukus seotud ei ole.
Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase arvates on Tallinnas hirm mesilase või herilase nõelamise korral tingitud kaugenemisest maa-elust.
Adlas: väljakutseid kaks korda rohkem
Adlase sõnul on tänavu olnud väljakutseid mõne kiletiivalise nõelamise põhjusega pea kaks korda rohkem kui mullu. Peaarsti sõnul näitab statistika, et herilased on olnud sel aastal palju agressiivsemad kui möödunud aastatel. „Sellel aastal on praeguse seisuga vajanud kiirabi 84 patsienti, kus väljakutse põhjuseks on mõne kiletiivalise nõelamine. Võrdluseks eelmise aasta sama perioodiga oli neid 43 ja aasta varem 34. Seega – tänavu on väljakutseid sellel põhjusel pea kaks korda rohkem,“ kinnitas Adlas.
Adlase sõnul pole kiletiivalise nõelamine inimesele ohtlik ja mõned mesinikud on loobunud lausa kaitsevarustuse kasutamisest. „Vaid üksikutel juhtudel, kui inimesel on allergia kiletiivalise mürgile, võib olla vajalik mõne ravimi manustamine ja haruarva haiglas inimese seisundi stabiliseerimine,“ nentis ta.
Kuidas vältida õues olles nõelata saamist?
Vältige eredavärvilist riietust ja tugevaid lõhnu nagu parfüümid ja deodorandid, kuna need meelitavad putukaid ligi;
Kandke pikkade käistega pluuse, pikki pükse ning mütsi, et vähendada katmata nahka;
Kasutage katmata nahal putukatõrjepihusteid;
Kasutage putukatõrjevahendeid või küünlaid;
Ärge jätke lahtiselt magusaid jooke ega toite;
Enne istumist, lamamist või puhkamist vaadake, et seal ei oleks mesilasi või herilasi;
Vältige alasid, kus herilased kobarasse kogunevad nagu näiteks viljapuuaiad;
Mahakukkunud viljade korjamisel kandke kindaid.
Kuidas käituda pärast nõelata saamist?
Allergilistel inimestel tekib nahalööve, nõrkustunne, hääl muutub kähedaks ja võib esineda õhupuuduse tunnet. Enamasti teavad allergikud, kellel on varem sellist allergilist reaktsiooni esinenud ja kellele on ka vastav ravim sobivas süstlas välja kirjutatud, mida nõelamise korral tegema peab. Muul juhul piisab vajadusel konsultatsioonist oma perearsti või nõuande liiniga.
Kui lähtuda põhimõttest, et herilase nõelamine pole ohtlik, siis peaarsti sõnul kuidagi teisiti käituma ei peagi. Piisab vaid pistekoha üle vaatamisest. Mesilase nõelamise puhul jääb nõel naha sisse ja selle võiks svälja tõmmata. Muul juhul kaob piste valu mõnekümne minutiga
