Tegelikult võiks autoomanike käest julgelt kasseerida tunduvalt suuremaid summasid kui praegustes automaksu kehtestamise plaanides on, näiteks 1000 eurot sõiduki kohta aastas, leiab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja erakonna auesimees Siim Kallas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.
“Miljon sõidukit, tuhat eurot igalt, miljard eelarve tasakaalustamiseks, rahandusliku usaldusväärsuse taastamiseks,” märgib Kallas. “Kui meie ühiskond hoiab, hambad ristis, kinni riigilt saadavatest hüvitistest, siis tuleb ka adekvaatselt riigi tuludesse panustada.”
Rahandusministeeriumis valminud automaksu väljatöötamiskavatsuse järgi hakkaks sõiduki eest aastas küsitav maks sõltuma selle võimsusest, massist ja vanusest. Maksu hakkaks riik koguma järgmisest suvest. Näiteks 2017. aasta diiselmootoriga Škoda Octavia aastamaksuks võiks kujuneda 145 eurot.
Kallas pole nõus ka eelarvest teedeehituseks raha kulutamisega: “Eesti teedeehitajad nõuavad teede ehituseks neli miljardit eurot. Liiklusregistris on üle miljoni sõiduki (transpordiameti juht riigikogu majanduskomisjonis).
Kallas märgib, et autoliiklus on suur koormus ühiskonnale ning nii Euroopas kui Ameerikas jagatakse seda koormust autoliiklejatega. “Automaksud, teedemaksud, maksud tunnelite ja sildade kasutamise eest. Auto omamine pole hädavajadus, see on hüve, aga mitte vaesteabi,” kirjutab ta. “Lisaks liikluse ratsionaliseerimisele peetakse igal pool loomulikuks, et autoliikluse maksustamine täidab ka riigikassat.”
Äsjasest Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest selgus, et automaksu kehtestamist toetab 21 protsenti ja selle vastu on 72 protsenti Eesti elanikest. Kõikides uuringus vaadeldud sotsiaaldemograafilistes gruppides (vanus, haridus, sissetulek jms) olid selges ülekaalus vastajad, kes automaksu kehtestamist ei toetanud. Ainsaks vastajate grupiks, kelle seas olid automaksu toetajad ülekaalus, osutusid Reformierakonna valijad.
Err.ee
