Kiievi režiimil pole edu ja Kiiev on väga raskes olukorras, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Peskov märkis, et Ukraina vasturünnak kukkus läbi, NATO ressursse kasutatakse ebaefektiivselt ja sihitult, mis tekitab ebamugavust lääneriikide pealinnades ja maksumaksjates.
Peskov ütles, et droonirünnakud Moskva tsiviilobjektide vastu näitavad Kiievi meeleheidet.
Peskov lisas, et Venemaal on selles osas turvameetmeid juba tugevdatud ning täpsemate küsimuste osas soovitas ta pöörduda kaitseministeeriumi poole.
Moskvas ei ole plaanis terroriohu taset tõsta, ütles Peskov.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et ebaõnnestunud nn vasturünnaku taustal on Kiievi režiim keskendunud terrorirünnakute toimepanemisele tsiviilinfrastruktuuri vastu.
Grossi toidukauplus läks põlema
Ukraina kaotas viimase kuu jooksul 20 824 sõjaväelast ja 2227 ühikut erinevaid relvi, sealhulgas 10 tanki Leopard ja 11 ameeriklaste jalaväe lahingumasinat Bradley, ütles Šoigu.
Ukraina relvajõudude juhtkond paiskab meeleheitlikult uusi vägesid, et tungida Venemaa positsioonidele, kuid vaenlase edasitung on peatatud, ütles Šoigu.
Ta rääkis ka Ukraina vägede nurjunud katsest murda läbi Venemaa kaitsest Rabotõne piirkonnas: ainuüksi 26. ja 27. juulil olid Ukraina relvajõudude kaotused üle 400 sõjaväelase ja 63 soomuki, nende hulgas 31 tanki ja 32 lahingumasinat.
Šoigu tegi järgmise avalduse:
„Ilmselgelt ei too tarnitud lääne relvad lahinguväljal edu, vaid ainult pikendavad sõjalist konflikti. Ebaõnnestunud nn vastupealetungi taustal on Kiievi režiim Lääne sponsorite toel keskendunud terrorirünnakute toimepanemisele tsiviilinfrastruktuuri vastu Vene Föderatsiooni linnades. Arvestades praegust olukorda, on võetud kasutusele täiendavaid meetmeid, et suurendada kaitset õhu- ja mererünnakute eest. Rünnakute intensiivsus Ukraina sõjaliste objektide, sealhulgas neid terrorirünnakuid toetavate objektide vastu on mitu korda suurenenud.”
