Tõe põhi on kindel, vale vall variseb maha – see iseloomustab olukorda, mis puudutab jätkusuutlikkust, kui ettevõtteid kaevatakse üha enam kohtusse kliimamuutuste eesmärkide täitmata jätmise, nendest kõrvalekaldumise või lihtsalt oma jätkusuutlikkuse kohta valetamise eest.
Arvukad Euroopas ja Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et nii inimesed kui ettevõtted hoolivad kliimamuutustest üha enam ning eeldavad, et keskkonnahoid ja säästev majandustegevus on ka ettevõtluse üks olulisemaid prioriteete. Näiteks selgus selle aasta kevadel Miltton tellimusel läbiviidud uuringust, et 76% Eesti ettevõtetest peab Euroopa rohelepet sisuliselt oluliseks. Ka tarbijauuringud kinnitavad, et inimesed otsivad teadlikult keskkonnasõbralikumaid tooteid ning pööravad seejuures järjest enam tähelepanu ka ettevõtte enda vastutustundlikele tegevustele ja lubadustele.
Paraku järeldati Euroopa Komisjoni uuringust (2020), et kogu ELis on üle poole (53%) esitatud toodete ja teenuste keskkonnaväidetest ebamäärased, eksitavad või alusetud ning 40% kontrollitud väidetest ei olnud põhjendatud. Sellest tulenevalt tahab Euroopa Liit võtta vastu roheväidete direktiivi, eesmärgiga muuta keskkonnahoidlikud väited kogu ELis usaldusväärseks, võrreldavaks ja kontrollitavaks ning kaitsta tarbijaid rohepesu eest, võimaldades seeläbi teha tarbijatel teadlikke ostuotsuseid. Direktiiv näeb ette, et roheväited peavad olema kontrollitud ja teaduslikult tõendatud ning eksitamine võib kaasa tuua trahvi kuni 4% ettevõtte aastakäibest või ettevõtte kõrvalejätmise riigihangetest ja avalikust rahastusest.
Rohepesu kaasused
Kohvimasinate ja kapslite tarnija Keurig Canada sai eelmisel aastal õppetunni. Ettevõte pidi tasuma 3 mln. trahvi pärast seda, kui Kanada konkurentsibüroo leidis, et ettevõtte väited, et tema ühekordselt kasutatavaid joogikapsleid saab ringlusse võtta koos muude taaskasutatavate jäätmetega, ei vasta tõele. Tegelikult ei võtnud riigi paljud provintsid kasutatud kapsleid vastu ning ka ettevõtte juhised nende jäätmete taaskasutamiseks ettevalmistamise kohta leiti olevat eksitavad. Konkurentsiametnikud on hoiatanud: kaupade ja teenuste orgaanilisena esitlemine on ebaseaduslik.
Kohtusse kaevatakse mitte ainult ettevõtted, kes esitlevad oma kaupu või teenuseid jätkusuutlikuna, vaid ka saastajad. Näiteks naftahiiglase Shelli juhtkond on eksinud ettevõtte kliimastrateegiaga, mis ClientEarthi keskkonnajuristide sõnul ei täida kliimaeesmärke. See seab ohtu ka ettevõtte enda – kuna maailm liigub puhaste energiaallikate poole, ei pruugi see muutustega kohaneda ja võib olla määratud pankrotile. Huvitav on märkida, et vastutusele võetakse konkreetsed isikud – üksteist ettevõtte juhti isiklikult.
ClientEarth palub Inglise kõrgemal kohtul kohustada Shelli juhtkonda kohandama oma strateegiat ja juhtima kliimariske, nagu on sätestatud äriühingute seaduses, ning täitma Hollandi kohtu 2021. aasta maikuu otsust vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 2030. aastaks 45 protsenti. Ettevõte on viimase otsuse edasi kaevanud.
Keskkonnaprobleemide osas ei jõua Shelli juhtumid kohtusse mitte ainult Euroopas. USA-s on ettevõtet süüdistatud taastuvenergiasse tehtavate investeeringute välja puhumises ja kaks Nigeeria kogukonda süüdistavad Shelli saastunud veeallikates.
Kohtuvaidlused saastajatega võivad kesta mitu aastat. Palju tõhusam viis reostuse peatamiseks on rahavoogude väljalülitamine. Seetõttu hindavad ka keskkonnakaitse eest võitlevad organisatsioonid panku hoolikalt.
Näiteks Saksamaa suurima krediidiasutuse Deutsche Banki varahaldusüksust DWS süüdistati eelmisel aastal petliku turundusstrateegia elluviimises, mida tuntakse greenwashing’ina. Teadlaste sõnul esitleti ettevõtte investeerimisteenuseid avalikkusele palju jätkusuutlikumate ja rohelisematena, kui need tegelikult olid. Euroopa üks suurimaid panku BNP Paribas sai hiljuti Pariisis kohtuasja seoses fossiilkütuste rahastamise projektidega
SEB roheliste toodete läbipaistvus
SEB jätkusuutlik rahastamine põhineb SEB roheliste võlakirjade raamistikul, mis on üldjoontes kooskõlas Euroopa kestliku rahastuse taksonoomia kriteeriumitega ning on tõendatud välise kolmanda osapoole toel. Taksonoomia on Euroopa Liidu keskkonnasäästlike majandustegevuste süsteem, mis määrab kriteeriumid, mille alusel võib majandustegevust lugeda kestlikuks.
Jätkusuutlikkus ei ole tulevik, vaid olevik. See on meie kõigi võimalus kasutada tasuta loodusvarasid – päikest, tuult, vett – keskkonda reostamata, vaid vastupidi, aidates. Seetõttu peaks jätkusuutlikkus saama kõigi selle planeedi elanike üheks peamiseks kohustuseks ning keskkonna eest hoolitsemisest peaks saama iseenesestmõistetav, normaalne, igapäevane asi.
Ettevõtluselt ootame eriti suurt vastutust. Kasumit taotlev majandustegevus kannab suurimat vastutust loodusvarade kasutamise ja keskkonnamõjude eest. Ettevõtetel koos vastutavate institutsioonidega on enim jõud muuta praegust olukorda ja edendada jätkusuutlikkust kõigis eluvaldkondades.
Tatjana Vakulenko, SEB jätkusuutlikku panganduse juht
