Meie jaoks on oluline reeglitel põhineva maailmakorra tagamine ning karistamatuse vastu võitlemine, seda eriti Venemaa sõja valguses Ukrainas. Eesti toetab kohtu püüdlusi uurida viimastel aastakümnetel eri riikides aset leidnud kuritegusid, mh massilisi hukkamisi, vahistamisi, röövimisi, seksuaalvägivalda ning ka Ukrainas toime pandud sõjavastaseid kuritegusid, laste sunniviisilist deporteerimist ja lapsendamist.
Lisaks toetab Eesti aktiivselt Ukraina algatust agressioonikuritegude eritribunali loomiseks ÜRO egiidi all. Eritribunal oleks võimeline võtma vastutusele ka Venemaa sõjalise ja poliitilise juhtkonna. Iga kurjategija, alates Venemaa sõdurist kuni juhtkonnani, peab vastutama tuhandete ukrainlaste elude, pommitatud kodude ning deporteeritud laste valu ja kannatuste eest.
Eesti on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik ning aktiivne toetaja alates kohtu tegevuse algusest.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi 17. juulil 1998. aastal Haagis eesmärgiga menetleda rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavaid kuritegusid (genotsiidi-, inimsusevastased-, sõja- ja agressioonikuriteod).
2021. aastal valiti Eesti peaprokurör Andres Parmas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu usaldusfondi nõukogu liikmeks ning sel aastal kandideerib Andres Parmas Rahvusvahelisel Kriminaalkohtu kohtunikuks.