Neljapäeval, 13. juulil tänase Terviseameti poolt läbi viidud vaatluse käigus on tekkinud kahtlus, et Pirita rannas on levima hakanud sinivetikas. Soojade ilmadega levib sinivetikas kiiresti. Terviseamet võtab tänase päeva jooksul veeproovid.
„Sinivetikad tekitavad silmaga vaevu nähtavaid rohelisi või rohekaskollaseid kolooniaid – pisikesi niidikesi või mannatera suurusi tükikesi, nii et muudavad hulgakesi kokku ujudes vee ebameeldivalt püdelaks. Palun mitte ujuma minna enne, kui on Tervisameti veeproovide vastused tulnud“ sõnas Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit.
Sinivetikate kolooniad võivad meenutada õietolmu, mis katab kevadeti ja varasuviti veepinda. Vesi ja kaldaäär võivad olla kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja massiga. Mõnikord võivad sinivetikad tekitada ka vahtu. Samuti võivad lagunevad sinivetikad levitada ebameeldivat mädanemise või kopituse lõhna.
Mida tsüanobakterid ehk sinivetikad inimesele teevad.
Mida tsüanobakterid ehk sinivetikad inimesele teevad.
Sinivetikad on tsüanobakterid, mis oma tegevuse poolest on taimplanktonid. Sinivetikate õitsemine algab jaanipäeva paiku, tavaliselt juulis, võib esineda isegi hilissügisel.
Sinivetikates olevate toksiinide äge toksilisus inimesele on madal, ent nendega kokkupuude võib tekitada üsna ebamugavaid tervisekaebusi. Sinivetika mürgistust võib saada nii sinivetikatega saastunud supluskohas ujudes, veesuusatades, taolise veega saunas leili visates, või saastunud vee joomisest. Loomad on toksiinide suhtes märksa tundlikumad, kui inimesed.
Sinivetikamürgistusega seotud sümptomid on sageli ebaspetsiifilised ja võivad meenutada muid haigusnähte (nt mõnda viirushaigestumist). Lastel tekitavad sinivetikad tervisekaebusi märksa sagedamini, kui täiskasvanutel.
Tervisekaebused:
Seedehäired on alanud 3-5 tundi peale kokkupuudet sinivetikatega (kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine) ja 24 tunni jooksul tekivad muud kaebused (naha sümptomid – huulte kipitus, villid ja lööve; palavik, peavalu, nii heinanohu kui ka gripi-laadsed kaebused –ninakinnisus, nohu, kurguvalu, silmade ärritus, kõrvavalu, silma- ja kõrvapõletik). Raske mürgistuse korral tekivad kahjustused ka neerudes ja maksas.
Sümptomid on kestavad tavaliselt kuni 3 ööpäeva, vahel ka nädal aega.
Kuidas end aidata:
Sinivetikatega saastunud ujumiskohas ujudes tuleb veest väljudes võimalikult kiiresti end puhta vee ja seebiga puhtaks pesta.
Silmi tuleb kokkupuute järel loputada rohke jooksva puhta veega umbes 15 minutit. Juhul, kui peale loputamist esineb pisaravool, ärritus, valu, turse, valguskartus, tuleb minna arsti juurde.
Tsüanobakteriaalsest veest põhjustatud tervisekaebuste korral piisab tavapärasest kodusest ravist: palaviku alandajad, peavaluravim, vee ja tee tarbimine.
Vajadusel helista oma perearstile, 1220 või 16662!
Kuidas ennetada sinivetikamürgistust:
Jälgi suplukohtade infot Terviseameti kohulehel: https://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=SV
Kui märkad rannas sinakas-rohelist üsna hägusat vett – ära mine ujuma ega luba vette ka lapsi, lemmikloomi!
Rasedus: kuna loomkatsed viitavad kahjulikule toimele lootele, tuleks raseduse ajal eriti hoiduda sinivetikatega kokkupuutest.
Imetamine: sinivetikate poolt toodetavate toksiinide eritumisest rinnapiima pole andmeid. Kui emal on selged mürgistusnähud, tasub vältida imetamist kuni sümptomite nõrgenemiseni.
