Pea igas suuremas Eesti poes on tänaseks iseteeninduskassad. Kiirrestoranid, kinod ja treeningsaalid eelistavad ekraane. Mis ajendab eestlast ekraani valima?
Tartu Ülikooli neuroturunduse labori kasutusmugavuse spetsialisti Tanel Mehise sõnul on kliendi vaatepunktist iseteeninduskassade eelistamine tingitud mitmest erinevast asjaolust: „Alates COVID-pandeemiast oleme harjunud aina rohkem inimkontakti vältima ja poes näiteks ostupulte kasutama. Iseteeninduskassas puudub kliendil ajasurve, ei küsita tema jaoks ebavajalikke lisaküsimusi ja täpsus kasvab. Arvuti ju vigu ei tee ja infol puudub kassapidaja näol vahelüli“. Ettevõte, kes iseteeninduse kasuks otsustab, peab selvekassadel silma peal hoidma ütleb Mehine: „Loomulikult kaasneb iseteenindusega ka vargusi, kuid üldiselt on kaotatud summad väiksemad kui võidetud kasud“.
AHHAA teaduskeskus avas iseteeninduse hoopis internetis ja pakub võimalust enda käepael kohapeal järjekorravabalt välja trükkida. AHHAA teaduskeskuse juhatuse esimehe Andres Juure sõnul lahendab iseteenindus veebis nii ettevõtte kui ka kliendi jaoks mitmeid murekohti: „Meie esmane eesmärk oli kogu külastus kliendile mugavamaks teha ja populaarseks saanud fotoeksponaatide pildid külastajatele koju kaasa anda. Lisaks külastab meid näiteks koolivaheajal väga palju perekondi, kes veebist ostes pääsevad piletijärjekorrast ka kõige kiiremal päeval. Küll aga ei tähenda see, et klassikaline piletikassa kuhugi kaoks“.
Eestlase suhtumist tehnoloogilisse arengusse võib pidada võrdlemisi soojaks ja põhjuseks, miks uuendused Eestis niivõrd teretulnud on. Skype, Starship, ESTCube jne – maailmamuutvaid leiutisi on väikese rahvaarvu ja lühikese iseseisvusega Eesti kohta muljetavaldavalt palju. Uuemeelsuse väidet toetab ka tänavu juunis avaldatud Eurobaromeetri uuring „Digitaalne kümnend“, mille kohaselt peab 77% eestlastest digitaalset tehnoloogiat enda tulevases elus oluliseks osaks. Lisaks näitas viimane Eurobaromeetri teadusteemaline uuring 2021. aastal, et 96% eestlastest hindab teaduse ja tehnoloogia arengu mõju ühiskonnale positiivselt. Ületame selle näitajaga Euroopa keskmist lausa 10%.
Lisainfo: Andres Juur 5560 0224, andres.juur@ahhaa.ee
Allikas: SA Teaduskeskus AHHAA
