Pikaaegne keskerakondlane, endine Tallinna linnapea ja endine majandusminister Taavi Aas ning endine sotsiaalminister Tanel Kiik toetavad Keskerakonna erakorralise kongressi kokku kutsumist. Aasa sõnul ilma selleta erakonnas pinged ei kao.
“Pärast viimast volikogu, kui volikogu lükkas tagasi selle ettepaneku, et teha erakorraline kongress me lootsime, et olukord on rahunenud. Et volikogu on oma sõna öelnud ja juhatus peaks sellest lähtuma. Eilne juhatus näitas, et see nii ei ole. Üks pool soovib oma tahet täiega ellu viia. Me oleme selgelt uues olukorras. See näiline rahu, mis oli, on nüüd selgelt läbi,” kommenteeris Aas.
Eelkõige ongi Aasa sõnul probleem juhatusega. “Ainuke lahendus saab olla, et kongress otsustab uue juhatuse koosseisu,” sõnas ta.
ERR küsis Aasalt, kas erakorralise kongressi käigus esimehe valimise tulemusel võib tuua kaasa ka mõnede liikmete lahkumise erakonnast. “Ma tahaks loota, et seda ei juhtu ja et me suudame koos edasi minna. Aga eks aeg annab arutust,” ütles Aas.
Aas ei osanud öelda, kes Kõlvarti vastu erakorralisel kongressil kandideerida võiks. “Mis puudutab Jüri Ratast, siis siin on tema otsused. See on nende inimeste otsustada, kes kandideerivad,” lausus Aas.
Kiik: kui Ratas esimeheks ei kandideeri, siis olen vajadusel valmis seda ise tegema
Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik ütles, et temalegi tundub, erakorralisest kongressist pole hetkel pääsu. “Erakonna kongress ei ole loomulikult mingi võluvits, mis kõik mured lahendab, aga hetkel on näha, et juhatus ilma selleta sellisel viisil edasi minna ka ei saa,” ütles Tanel Kiik.
Kiik tõdes, et pärast eelmist erakonna volikogu on Keskerakonnas jätkunud erakonnasisene võimuvõitlus. “Pärast eelmist volikogu oli suurel hulgal erakonna liikmetel lootus, et nüüd austatakse volikogu otsust, minnakse edasi kuni järgmise aasta korralise kongressini ilma omavahelise kisklemise ja jalgade taha panemiseta. Kahjuks viimased kuud ja eriti viimase piisana karikasse oli see eilne erakonna juhatuse otsus, mis ei hääletanud selle üle, kas konkreetne annetus erakonnale sobib, vaid oli ikkagi jõudemonstratsioon,” rääkis Kiik.
Kiik rääkis, et kui ta Jüri Ratase vastu ei pea kandideerima, oleks ta valmis kandma ka erakonna esimehe vastutust. “Ma olen töötanud kahes erinevas valitsuses ministrina, olen olnud erakonna aseesimees, olen saanud kongressil juhatuse valimistel kahe parema kandidaadi hulka ning töötanud ka riigikogus ja varasemalt Tallinna linnavalitsuses. Minu kogemus poliitikas ja erakonnas on 15 aasta pikkune. Olen valmis kahtlemata vajadusel võtma senisest suurema vastutuse,” rääkis Kiik.
Mäggi: Keskerakond vajab muutust
Keskerakonna siseelu hästi tundev suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles, et Keskerakond vajab muutust ja pärast sellist esitlust, nagu erakond tegi valimistel, lastaks juhatuse esimees lahti. Mäggi rõhutas, et üldiselt persoonide vahetused aitavad organisatsioonide arengule kaasa.
Mihhail Kõlvarti saamine Keskerakonna juhiks võib tema sõnul mõjuda positiivselt. Negatiivset mõju ei tooks tema sõnul ka Ratase jätkamine. “Ma arvan, et juhtide vahetus tundub alati natule ootamatu. Me ei näe midagi traagilist selles, et kes on Keskerakonna esimees, oluline on see, et kogu kollektiiv suudab meeskonnana midagi saavutada,” lausus ta.
Erakonna juhatuses otsuste tegemine hääletuste, aga mitte konsensusega ei ole Mäggi sõnul jätkusuutlik. “Kui sul on ikkagi vaja teatavat üksmeelt ja ühiseid eesmärke, siis kui Jüri Ratas ei ole suutnud kokku leppida teise poolega, on see paha lugu,” sõnas ta.
Janek Mäggi oli 2018. aastal Jüri Ratase valitsuses riigihalduse minister. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel riigikokku, kogus Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas 127 häält ning ei osutunud valituks.
Ettevõtja Parvel Pruunsild tegi kokku miljoni euro ulatuses annetused kolmele opositsioonierakonnale – Keskerakonna juhatus otsustas aga neljapäeval hääletuse tulemusena neile antud 300 000 tagasi kanda. Keskerakonna aseesimehe Mihhail Kõlvarti sõnul oleks Keskerakonnal olnud ohtlik säärast annetust vastu võtta, kuna erakond on kriminaalkorras karistatud ja annetaja on kriminaalmenetluse osaline.
Pinged Ratase ja Kõlvarti toetajate vahel teravnesid juba aprillikuus, kui Keskerakonna volikogu otsustas vaid ühe enamhäälega mitte korraldada erakonna erakorralist kongressi, kus oleks valitud ka erakonnale uus juht. See tähendab, et Ratas peaks jätkama Keskerakonna esimehena vähemalt järgmise korralise kongressini, mis toimub 2024. aasta suvel.
Keskerakonna pingete alge oli suuresti seotud valimistulemustega, kus erakond kaotas parlamendis 10 kohta ja jäi 16 mandaadiga opositsiooni.
Err.ee