Transpordiamet on saanud kliimaminister Kristen Michalilt ja valitsuse liikluskomisjonilt ülesande hakata mõõtma sõidukite keskmist kiirust kiiruskaamerate vahelistel aladel Eesti suurematel maanteedel. Michali sõnul on tegemist metodoloogilise uuringuga ning trahve rikkumiste korral veel ei tehta.
Valitsuse liikluskomisjon on asutustevaheline ja erasektorit hõlmav komisjon, mis tegeleb liikluse küsimustega. See arutab erinevaid liiklusohutusmeetmeid, sealhulgas ka teelõigu keskmise kiiruse kontrolli erinevate võimaluste kasutamist.
Michal selgitas ERR-ile, et nüüd lastakse transpordiametil kontrollida, kuidas keskmise kiiruse mõõtmine toimib, kas see meetod on kasutatav, millised sõidukid ja ajad on lõigu kiiruse ületamisel sagedasemad jms.
“Tegemist on eeskätt metoodilise või niisuguse tehnilise uuringuga, et me saaksime liikluskomisjonis siis uuesti hinnata, kas see kui liiklusohutust tõstev meede võiks selles valikus olla, mida tulevikus kasutada,” rääkis Michal, rõhutades, et praeguse uuringu käigus ei koguta isikuandmeid ega väljastata trahviotsuseid.
Võimalikud katselõigud, kus selliselt kiirust mõõtma hakatakse, asuvad Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ning Ääsmäe-Haapsalu maanteel.
Mõõtmisvahendina kasutatakse juba olemasolevaid statsionaarseid kiiruskaameraid ning uuringu eesmärk on tuvastada, milline on selleks nende tehniline võimekus.
“See uuring viiakse läbi selle suve jooksul ja siis sügisel arutame seda vabariigi valitsuse liikluskomisjonis. Siis hindame, milline see süsteemi mõju on ja kas see on üldse rakendatav. Sealt edasi saame teha otsused, kas me ka päriselus seda hakkame kasutama,” ütles Michal.
Praegu pole veel teada, millal transpordiamet katselist keskmise kiiruse mõõtmist alustab, Michali sõnul annab amet sellest avalikkusele ka eelnevalt teada.
Kas taolise mõõtmissüsteemi kasutuselevõtuks on vaja ka seadusi muuta, selgub uuringu käigus. “Praegu toimub ikkagi eeskätt transpordiameti poolt tehniline arusaamine, kas üldse on seda võimalik teha, kas see annaks liiklusohutusele juurde ja millisel viisil see on rakendatav, aga ka mis on selle riskid ja tehnoloogilised piirangud. Seejärel saame hinnata, kas on vaja seadusi muuta ja veelkord, kas me üldse hakkame seda Eestis rakendama,” selgitas minister.
Michali sõnul suudetakse praegu näiteks koolituste ja psühholoogilise ümberveenmise programmi abil tegeleda kuni viie protsendi kõige raskemate liiklusrikkujatega. Sügisel on liikluskomisjonis plaanis arutada, kuidas seda protsenti suurendada.
“Eesmärk on jõuda ikkagi võimalikult väheste inimkannatanutega liikluseni ja ka hukkumiste arvu vähendada. Eks siis selle raskema otsaga tuleb ikkagi jõulisemalt tegeleda.”
Keskmise kiiruse automaatkontroll on kasutusel mitmel pool maailmas.
Transpordiamet on soovitanud võtta ka Eestis see kastutusele, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat.
iiruskaamerad
Kiiruskaamerad on paigaldatud liikluse rahustamiseks ja seeläbi väheneb õnnetuste arv. Kaamerad ohjeldavad kihutajaid ja aitavad viia kiirused ohtlikel teelõikudel lubatu piiridesse. Liiklus muutub seeläbi turvalisemaks ja liiklusõnnetuste arv väheneb. Kaameratel on ennetav ja distsiplineeriv mõju. Sõidukijuht teab, et antud teelõigule on paigaldatud kiiruskaamerad, ja kiiruseületamine ei jää märkamatuks.
Teiste riikide kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20%. Suured kiirused põhjustavad Euroopas hinnanguliselt ca 20% liiklussurmadest ehk kokku hukub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas.
Automaatse järelevalve plussid
Automaatsel kiirusjärelevalvel on mitmeid eeliseid võrreldes traditsioonilise järelevalvega.
- Tõhusus– kiiruse ületajate avastamise tõenäosus on väga suur.
- Kiirus – trahviotsus koos vaidlustusvormiga saadetakse sõiduki vastutavale kasutajale koheselt pärast tuvastamist.
- Ökonoomsus– tööprotsessid on maksimaalselt automatiseeritud ja menetlusega tegelevate inimeste arv on minimaalne. Kiiruseületamiste tavapärase menetlemise arvelt võidetud aega ja tööjõudu saab rakendada teiste liiklusrikkumiste avastamisel ja ennetamisel.
- Usaldusväärsus– kiiruseületajast jäädvustatakse alati foto, eksimuse risk on minimaalne.
- Võrdne kohtlemine – kõik juhtumid fikseeritakse. Igale ülekilomeetrile vastab alati ja kõigi jaoks üks seadusega kehtestatud muutumatu summa (1 km/h = 5 eurot).
Kiiruskaamerate asukohad
12. aprilli 2023. aasta seisuga on Eesti riigimaanteedel 67 mõõtekabiini, millest viies on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Kokku on Eestis 69 kiiruskaamera mõõtekabiini.
- 15 mõõtekabiini Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 72.–147. kilomeetril;
- 9 mõõtekabiini Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 92.–121. kilomeetril;
- 15 mõõtekabiini Tallinna–Narva maantee 92.–202. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee 3.–60. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Saku–Laagri maantee 1. kilomeetril;
- 4 mõõtekabiini Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maantee 13.–19. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Rapla–Türi maantee 7.–26. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Paldiski maantee 15.–36. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Risti–Virtsu–Kuivastu maantee 42.-43. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Rakvere–Haljala maantee 3. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Kose-Ardu maantee 7. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Tartu-Tiksoja 7. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul (nn Kristiine ristmik).
Mõõtekabiinides on Transpordiametil kasutada 34 mõõtesüsteemi, mida paigutatakse aeg-ajalt ümber.
Kiiruste mõõtmine, andmete edastamine ja trahviteade
Mobiilsed kiiruskaamerad
Mobiilne kiiruskaamera on kiirusmõõtesüsteem, mis paigaldatakse statiivile või seisvasse sõidukisse. Maanteeamet testis 2016. aasta veebruaris mobiilseid kiiruskaameraid.
Mobiilsete kiiruskaamerate rakendamist liiklusohutuse parandamiseks on kaalutud alates automaatse järelevalve kasutuselevõtust. Testperiood näitas, kas ja kuidas on riigil otstarbekas mobiilse automaatse kiirusemõõtesüsteemi teenusesse investeerida.
Täpsemalt oli pilootprojekti eesmärk välja selgitada, kuidas mobiilsed kiiruskaamerad ja nende haldamine Eesti tingimustes toimuda võiks. Selleks katseti erinevaid paigaldusvõimalusi ja -kohti, hinnati kaamera töökindlust eri ilmaolude ja valgustingimuste juures, eri tüüpi teedel ja liikluskeskkondades. Testimine toimus nii asulasisestel kui ka–välistel teedel, õuealadest kuni neljarajaliste maanteedeni.
Mobiilne kiiruskaamera fikseerib kiiruseületamise ja punane välgusähvatus annab teada kiirust ületanud sõidukist salvestise tegemisest. Antud juhtumite kohta menetlust ei alustatud ja trahviteateid ei väljastatud. Kõik testperioodil tehtud salvestised kustutati.
Kas mobiilne kiiruskaamera tuleb tähistada osutusmärgiga „automaatkontroll“?
Liiklusseaduse § 199 avaneb uues vahekaardis sätestab liiklusjärelevalve meetodid. Lõige 1 punkt 4 lubab järelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
Nõuded kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtmistulemuste töötlemisele leiab Vabariigi Valitsuse määrusest.
§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded
(2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja.
Liiklusmärkide kasutamist reguleerib valdkonna ministri määrus “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele avaneb uues vahekaardis“. Määruse 6. jagu Osutusmärgid § 14. Üldsätted lõige (1): Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest.
Määrus käsitleb liiklusmärke 559a ja 559b “automaatkontroll” osutusmärkidena. Ükski viidatud ja kehtivatest õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b “automaatkontroll”. Õigusliku regulatsiooni erinevusi statsionaarse ja mobiilse kiiruskaamera vahel ei ole samuti välja toodud.
Osutusmärgi kirjeldamine õigusaktis ei tee selle kasutamist kohustuslikuks.
err.ee
