Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Eestis visiidil viibiva Soome uue peaministri Petteri Orpoga, et arutada seisukohti eesseisvaks NATO Vilniuse tippkohtumiseks, Ukraina toetamist ning Eesti ja Soome koostöö tihendamist.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on tal heameel, et Soome uue peaministri esimene kahepoolne visiit on just nimelt Eestisse. „Soomel on eestlaste südames olnud alati väga eriline koht ning nüüd, kui Soomest sai NATO liige, on toimumas oluline edasihüpe ka kahe riigi kaitse- ja julgeolekukoostöös,“ ütles Kallas. „Nädala pärast istuvad Eesti ja Soome kõrvuti NATO tippkohtumise laua taga Vilniuses ning seda esimest korda kui liitlased. Soome liitumine on tugevdanud nii NATO-t tervikuna kui Läänemere piirkonna julgeolekut. Jätkame koostööd liitlastega, et ka Rootsist saaks võimalikult varsti NATO liige,“ lisas ta.
Peaministri sõnul on oluline jätkata jõupingutusi hallide alade kaotamiseks Euroopa julgeolekus, sest need on kasvulavad ebastabiilsusele ja sõdadele. „Seetõttu toetab Eesti Ukraina liitumist nii Euroopa Liidu kui ka sõja järel NATOga. Eesti kogemus kinnitab, et just NATO liikmelisus on kõige turvalisem, odavam ja usaldusväärsem viis Venemaa heidutamiseks,“ lausus Kallas. „15 aastat tagasi Bukaresti tippkohtumisel Ukrainale antud lubadus ei või jääda pelgaks sõnakõlksuks, sellele peab järgnema Vilniuses praktiline kava Ukraina NATO liikmelisuse saavutamiseks,“ lisas peaminister.
Kallas rõhutas, et samaaegselt tuleb jätkata pingutusi ka meie enda julgeoleku tugevdamiseks ning NATO Euroopa liitlased peavad senisest palju enam investeerima oma kaitsevõimesse. „NATO tippkohtumisel on Eesti üks eesmärke, et jõuaksime kokkuleppele selles, et kõik liitlased panustaksid 2 protsenti SKT-st kaitsesse ning pikemaajaliselt 2,5 protsenti,“ tõi peaminister esile. Ta lisas, et Eesti ootab Vilniusest ka NATO uute regionaalsete kaitseplaanide ning NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli heakskiitmist.
Rääkides kahepoolsetest suhetest, ütles Kallas, et Soome on jätkuvalt Eesti kõige olulisem kaubanduspartner. „Rõõm on näha, et ka Eesti ja Soome vaheline turism on pärast koroonapandeemiast tingitud madalseisu taas jõuliselt kosunud. Sellele aitab loodetavasti kaasa ka see, et järgmisel aastal kannab meie ülikoolilinn Tartu Euroopa Kultuuripealinna tiitlit. Kutsun kõiki soomlasi külla Eesti kultuuri nautima ja Tartu vaimu kogema,“ sõnas Kallas.
Peaminister lisas, et veendumus, et tunneme üksteist hästi ja oleme niigi tihedalt seotud, ei tohiks meid takistada otsimast uusi lähenemis- ja arenguvõimalusi. „Vastupidi, see on pinnas teha koos veelgi rohkem. Eesti-Soome tulevikukoostöö raport annab selleks hea raamistiku. Ma näen suurepärast potentsiaali kõigi nelja aruandes välja toodud valdkonna edasiarendamiseks – olgu see digitaalne juhtimine, elav majandus, keskkonnahoidlik tulevik või laiendatud kultuurid,“ rõhutas Kallas.
Kohtumisel pöörati tähelepanu ka piirikoostööle ja energiajulgeolekule. „Jagame mõlemad piiri agressiivse ja ettearvamatu naabriga ning teeme tihedat koostööd, et hoida meie piirid turvalisena,“ rõhutas Kallas. „Eesti ja Soome vahelise ESTLINK 3 kaabli väljaehitamine on meie piirkonna jaoks üks prioriteetsemaid projekte. Olukorras, kus Venemaa agressioon naabrite vastu on suurendanud elektri ja gaasi tarnekatkestuste riski kogu Euroopa Liidus, on oluline, et Eestil ja Soomel oleks olemas lisaühendus. Samuti on meil vaja suurendada oma jõupingutusi avamere tuuleenergia arengu hoogustamiseks Läänemerel,“ sõnas peaminister Kallas.
