Riigikogu sotsiaalkomisjonile laekus perehüvitiste muutmise eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt kokku 401 muudatusettepanekut.
Komisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et EKRE liikmed esitasid 288 ja Isamaa liikmed 88 muudatusettepanekut ning Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas 19 ja Isamaa fraktsioon kuus muudatusettepanekut. „Sotsiaalkomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha oma järgmise töönädala istungil,“ sõnas ta.
Seletuskirja järgi soovitakse eelnõuga kavandatud meetmetega piiratud riigieelarvevõimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid, et kasutada neid kõige suuremas vaesuses ehk ühe vanemaga perede ja haavatavate sihtgruppide (harvikhaigusega ja puudega lapsed, asendushooldusel elavad lapsed) toetamiseks, samuti peredele teenuste pakkumiseks ning haigushooldussüsteemi vanemapuhkuselt tagasi tööle tulijatele sobivamaks kohandamiseks.
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb kolme kuni kuue lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Samuti loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.
Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 15. mail.
