2022. aasta oli rahvastikustatistikas erakordne – seda iseloomustavad rekordsuur sisseränne ja rekordmadal sündimus. Varasemast vähem sündis mullu nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi.
Statistikaameti täpsustatud andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6 protsenti) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viis korda.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo tõi rahvaarvu kasvu puhul välja, et see suurenes piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. “Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1 protsendi) võrra,” ütles Müürsoo.
Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 66 protsenti moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 2171.
Sündimus teeb vähikäiku
2022. aasta oli erakordne ka madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last.
“Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90-ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,” selgitas Müürsoo.
Erer.ee