Lähipäevil ilmuvad legendaarse kunstiajaloolase ja kunagise Tallinna Kunstiülikooli (nüüdne Eesti Kunstiakadeemia) rektori Jaak Kangilaski postuumsed mälestused, milles ta tunnistab, et oli nõukogude sõjaväeluure GRU agent ja nende selja taga veel ka Rootsi luure kaastööline ehk topeltagent, selgub seekordsest “Pealtnägijast”.
1939. aastal teatrikunstniku ja näitlejatari perre sündinud Jaak Kangilaski õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu. Just seal tehti noormehele, kes erinevalt paljudest eakaaslastest oskas inglise keelt, 1962. aastal elu muutev ettepanek hakata tööle armee luure ehk GRU heaks.
GRU koolitas noore kunstiajaloolase tegutsema vaenlase tagalas, muu hulgas õppis ta šifreeritud raadiosidet ja lääne sõjatehnika tuvastamist. Memuaaride kirjastaja Tauno Vahter täpsustas: “Teda ei saadetud välismaale agendiks tol hetkel, aga põhimõtteliselt olid olemas erinevad tööversioonid. Et näiteks võib ta valeidentiteedi abil, seal oli vist teooria, et mingisuguse Soome nime all, võib ta kuskile teise riiki elama siirduda.”
Samal ajal, kui temast koolitati spioon, sai Kangilaskist üha popim õppejõud. Loengus alanud romanss inglise filoloogiat õppinud ja Vanemuise teatris väikeseid rolle teinud Miraldaga tipnes abieluga 1970. aastal Samal aastal sündis poeg, kolm aastat hiljem tütar. Noor pereisa käis aeg-ajalt ära justkui sõjaväe kordusõppustel, kus tegelikult sai aga agendiharidust.
“Oli üks kord, kui ta oli kordusõppusel Riias ja siis elasid nad ühes suures korteris koos ka mingite ülemuste või koolitajate või agendihalduritega. /…/ Siis kirjeldus selle kohta, kuidas ta pidi praktiliselt näitama, et ta valdab neid sidepidamise viise endiselt. Et siis kusagil, ma ei tea, külma ilmaga metsas raadiojaam üles panna, saata sõnum ja siis vastu võtta kinnitus selle kohta,” kirjeldas Vahter.
Luureajaloolasele, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurile Ivo Juurveele tundub selline sündmuste kirjeldus loogiline. “Esiteks see koolitamine Riias, kus asus siis Balti sõjaväeringkonna staap koos sealse luureosakonnaga. See, et teda koolitati ükshaaval, vastab ka headele nö tradecraft‘i või kutesoskuste standarditele, et ei tohi kambakaupa neid inimesi koolitada. Ka see, milleks teda ette valmistati – sõjaaegseks tegevuseks – kõlab loogiliselt, jah,” rääkis Juurvee.
Abikaasa Miralda tunnistas “Pealtnägijale”, et tema ei osanud toona midagi kahtlustada. “Mul polnud aimugi sellest, mis ma nüüd lugesin,” ütles naine. “Kõik manöövrid ja lennuväljadel passimised, ta ei rääkinud mitte midagi niisugust. Ta ikka hoidis perekonda nagu minimaalse legendi tasemel. Ja jumal tänatud! Ma ei tea, mis mu närvisüsteemist siis oleks saanud, kui ma kõike seda oleks teadnud.”
1971. aastal asus Jaak Kangilaski Tallinnas tööle riiklikku kunstiinstituuti ehk ERKI-sse ja hakkas karjääriredelil tõusma. Miralda sai samas majas tööd keele ja kirjanduse ajaloo õppejõuna. Komparteiga liitunud Kangilaski juhtis 70-ndate keskel isegi mõnda aega nime poolest ERKI marksismi-leninismi kateedrit, mis hõlmas tollal ka kunstiajaloo õpetust, aga lähedased kinnitavad, et ta oli tegelikult eestimeelne.
Pealtnägija on täna kell 20.00 ETV eetris.
Err.ee
