Kreml koostas 2021. aastal strateegia enda mõju suurendamiseks Balti riikides. Dokumentides on fookuses majanduslikud ja poliitilised hoovad. Eelkõige tahtis Venemaa vältida NATO mõju suurenemist piirkonnas. Samas ei ole Kremli dokumentides sõjalisi plaane Balti riikide vastu.
Venemaa kirjutas 2021. aasta suvel valmis strateegia enda mõju suurendamiseks Eestis, Lätis ja Leedus, vahendas Saksa Tagesschau. Lekkinud dokumentide kohaselt tahab Venemaa suurendada enda poliitilist ja majanduslikku mõju Balti riikides ning seeläbi ennetada NATO kaitsealliansi laienemist Baltikumi piirkonnas.
Eelkõige tahab Kreml vältida alaliste NATO liitlasriikide baaside rajamist Balti riikide pinnale. Selle tarbeks on venemeelsed poliitikud võidelnud sõjaliste väljaõppealade laiendamise vastu Balti riikides läbi desinformatsiooni, mis levib propagandakanalites ja sotsiaalmeedias.
Kõigis kolmes riigis toetab Moskva ühesuguselt venemeelseid jõude, kuid näiteks Leedu puhul toodi esile vajadus suurendada sidemeid seal elavate Vene kaasmaalaste ja nende kunagise kodumaa vahel.
Kremli jaoks on võtmetähtsusega venemeelsed organisatsioonid ning Venemaa tahab rajada erinevaid sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, mis peaks propageerima koostööd Vene Föderatsiooniga. Dokumentide kohasel tahetakse pikas plaanis “taastada” suhted Venemaa ja Balti riikide vahel. Üheski lekkinud dokumendis ei ole märke sõjalisest plaanist Balti riikide vastu.
Samuti tahab Kreml hoida alles Balti riikides venekeelset haridussüsteemi ning hoida ära Nõukogude monumentide lammutamist. Leedu puhul taheti ka ärimeestele propageerida Vene turu suuri võimalusi, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
Dokumendid loodi samal ajal, kui Venemaa valmistas ette sõda Ukraina vastu. Ajakirjanikega suhelnud luuretöötajad hindasid, et Vene mõju suurendamise strateegia koostajad ei pruukinud Kremli sõjaplaanidega kursis olla. Seetõttu ei käsitle need ka Ukrainas toimuva sõja mõju.
Venemaa tahtis kasutada energiašantaaži
Ühe mõjutusvahendina nägi Venemaa dokumente koostades energiašantaaži poliitilise surve avaldamiseks, kuna kolme Balti riigi elektrivõrk on jätkuvalt ühendatud Venemaaga. Samas on Eesti, Läti ja Leedu üha vähem sõltuvad Vene energiakandjatest.
Sarnased dokumendid loodi ka Valgevene ja Moldova jaoks, kus plaanid olid märksa ulatuslikumad. Näiteks Valgevene taheti liitriigi mehhanismi abil 2030. aastaks täielikult enda kontrolli alla võtta. Moldova peaminister teatas jaanuaris, et Venemaa tahtis diversantide abil Moldovas riigipööret.
Dokumendid kirjutas väidetavalt valmis Vene presidendi administratsiooni juures tegutsev mõttekoda, mille eesmärk on luua strateegiad Venemaa mõju suurendamiseks. Mõttekoda allub Vene presidendi administratsiooni asejuhile Dmitri Kozakile, kes on Vene presidendile Vladimir Putinile lähedalseisev isik.
Ajakirjanikega suhelnud lääneriikide julgeolekueksperdid pidasid dokumente autentseteks. Endine diplomaat ja praegune Müncheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger ütles, et sellised dokumendid näitavad Putini suuri fantaasiaid, et püütakse Balti riike sellisel määral mõjutada. Üks kõrgetasemeline salateenistuse ametnik samas rõhutas, et strateegias kirjeldatu ei ole valitsuste sõjalise jõuga kukutamine, vaid hübriidmeetmetega Vene mõju tagamine ning sel on siiani vähe mõju olnud.
Balti riikide peaministrite jaoks ei olnud dokumendi sisu üllatuseks
Leedu peaminister Ingrida Šimonytė kinnitas, et dokumentide olemasolu ei ole tema jaoks üllatuslik ning ta usub, et dokument on autentne. Samas rõhutas Leedu peaminister, et riik teeb endast kõik oleneva, et olla Venemaast sõltumatu.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš samas rõhutas, et Läti on pidanud tegelema Vene huviga enda mõju laiendada alates iseseisvusest. “Rahvusvahelisel tasandil on Läti pühendunud Venemaa isoleerimisele,” lisas Karinš.
Eesti peaminister Kaja Kallas sõnas samas, et Eesti teab oma naabreid ning ta näeb enda ülesandena jagada Eesti teadmisi sellest, kuidas Venemaa tegutseb.
Vene presidendi administratsioon ei soovinud dokumendi sisu kommenteerida.
Kapo: Venemaa plaane tuleb tõsiselt võtta, aga seal on ka palju bluffi
Eesti poolelt nn Balti paberite projektis osalenud Eesti Päevaleht küsis kommentaari kaitsepolitseist, mille peadirektori asetäitja Aleksander Toots ütles, et Venemaa sellistele plaanidele tuleb pöörata tõsist tähelepanu, kuid samas ei tohi unustada, mis hetkest need pärinevad.
Toots lausus, et dokumentide koostajatel ei olnud tõenäoliselt aimu, et elu võtab peatselt täiesti teise pöörde.
“Näiteks on neil eesmärk suurendada 2022. aastaks eksporti Eestisse, aga eelmisel suvel otsustas Venemaa ise, et sulgeb veokitele Narva-Jaanilinna silla. Kuidas saad sa kasvatada eksporti, kui sa sulged selle peamise kanali?”
Järgmised kaks punkti näevad ette aga konkreetselt Eesti ettevõtjate kaudu riigi poliitika mõjutamist.
“Ettevõtjad on kõige lihtsamini haavatav ja mõjutatav grupp. Kui poliitikul saavad hääled ja võim otsa, ei ole tal enam midagi. Aga nii kaua, kui ärimeestel on raha, üritavad nad [poliitikat] enda huvides mõjutada,” selgitas Toots.
Toots lausus ka, et plaanidest õhkub venelastele omast bluffi.
“Teades, kuidas Vene režiim töötab, võin ma öelda, et nende töötajatel on komme oma ülemustele valetada, sest ülemustele ei meeldi saada ilustamata olukorraülevaateid,” märkis Toots
Err.ee