Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgid
Eesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse. Kõik Eesti
poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ja kinnistama Eesti vabadust.
Üksnes võimude lahususe ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab
Eesti edasise arengu. Ainult sel moel saab Eesti olla koht, kus on parimad tingimused meie
kultuuri ja keele säilimiseks ning inimeste eneseteostuseks.
Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku põhimõtted seab
Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale teist maailmasõda.
Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3%
tasemele SKP-st. Samaaegselt jätkame ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja Eesti
kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg ja sellele järgnev turbulentne periood meie idanaabri
juures tähendab, et määramatus ja ohtlik aeg ei ole veel kaugeltki läbi.
Eesti kuulub läänelikku väärtusruumi ja on selle täisväärtuslik osa. Me oleme Euroopa riikide
peres ja aktiivne Euroopa Liidu liige. Eesti julgeoleku garanteerib meie liitlaskohustus NATO
ees ja sellega kaasnev kollektiivkaitse põhimõte ning tugev iseseisev kaitsevõime. Eesti seisab
NATO-s, Euroopa Liidus ja ÜRO-s igakülgselt vastu diktaatorite ja agressorriikide soovidele
allutada teisi riike ning minna tagasi mõjualade poliitika juurde.
Kolm erakonda võtavad koalitsiooni moodustamise üheks peamiseks lähtekohaks teadmise, et
Venemaa agressioon mõjutab jätkuvalt ja laialdaselt meie inimeste sissetulekuid ja ettevõtete
käekäiku, suurendab hübriidohte ja loob teadmatust tuleviku ees. Viimased aastad on näidanud,
et suurte kriisidega toimetulek eeldab riigilt aktiivset rolli kriiside poliitilisel ja majanduslikul
juhtimisel. Euroopa ja Eesti majandust tugevalt halvanud energiakriis nõuab valitsuselt
otsustavat tegutsemist uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisel ja varustuskindluse
suurendamisel.
Eesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse põhimõttel.
Väikse rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa praegune põlvkond elada tulevaste
põlvkondade arvelt. Meie riigi kulude ja tulude suhe peab olema paigas, sest nii saame hoida
maksukoormuse konkurentsivõimelisena ja riigirahanduse jätkusuutlikuna. Vabadust hindav,
läänemeelne, targa majandusega ja korras rahandusega riik on parim viis Eesti iseseisvuse ning
selle kaitsetahte tagamiseks.
Riigikaitse ja roheinvesteeringute tegemine ning riigi rahandusliku olukorra parandamine
eeldab maksutulude ümbervaatamist. Eesti maksukoormus peab võimaldama sõja ja selle
kõrvalmõjudega kaasnevate kuludega toime tulla moel, et meie ühiskond ei satuks võlavangi.
Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav ja
aitaks kaasa Eesti ees seisvate suurte väljakutsete lahendamisele.
Kliimamuutused ja rohereform kannustavad meid nutikamalt, säästlikumalt ja keskkonda
arvestavamalt elama. See põhimõtteline muutus peab kajastuma ka selles, kuidas me
ühiskonnana maksutulusid kogume. Pahede, tarbimise, saastamise ja prügistamise pealt uute
tulude kogumine on ühtlasi viis, kuidas nügime inimesi, kogukondi ja ettevõtteid oma senist
tegevust säästlikumalt ümber mõtestama.
2
Eesti üleminek ringmajandusele tähendab, et taaskasutame võimalikult palju loodusressursse ja
algmaterjale ning vähendame seeläbi prügi põletamist.
Loodav valitsus langetab Eesti energiavarustuskindlust puudutavad strateegilised otsused
käesoleva aasta jooksul. Peame ühiselt oluliseks anda energeetika turuosalistele kindlus uute
tehnoloogia- ja kapitalimahukate investeeringute tegemisel. Soovime, et Eestist saaks
taastuvenergiat eksportiv riik, mis võtab kiiresti kasutusse erinevad rohetehnoloogiad ja
suurendab seeläbi oma majanduse konkurentsivõimet. Selleks korraldame ümber senise
riigijuhtimise tööstruktuuri ja vastutusvaldkonnad.
Me ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistame olemasolevate kaevanduste ära
kasutamist. Võtame eesmärgiks süsinikuheite vähendamise transpordis, hoonete rajamisel ja
loodusvarade kasutamisel. Soovime maksupoliitikaga anda selge sõnumi, et
tegevusvaldkondade üleselt tuleb eelistada rohelisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Loodust
hoidvam elukorraldus eeldab targemalt planeeritud elukeskkonda, teid ja ühendusi. Seega on
valitsuse üheks prioriteediks senisest kvaliteetsem ja teadlikum ruumiline planeerimine ja
inimeste liikumisvõimaluste arendamine. Selleks liidame erinevad ametid maa- ja
ruumiametiks (MaRu), mis peab pakkuma tervikvaadet, et luua paremat elukeskkonda
maapiirkondades ja linnades, vähendada sundliikumisi, segregeerumist ja autostumist. Samal
ajal suurendame ühistranspordi paindlikkust ja laiendame nõudepõhise transpordi võimalust.
Süvenev ebavõrdsus ei luba inimese ega ühiskonna potentsiaali parimal moel rakendada. Viime
ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti
piirkondlikku arengut. Pikem ja tervem elu võimaldab pere- ja tööelus ning kogukonnas olla
õnnelik ja tegus. Me investeerime haridusse, et tõsta Eesti inimeste hariduse taset, mille
tulemusel pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga, areneb tark majandus, suurenevad
sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel
ja kultuur.
Keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Eesti omavalitsuste ja maapiirkondade toimetulekule.
Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele
võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi
vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu
suurendamiseks.
Väikekohtade elujõulisuse tagamiseks on oluline, et kõigi laste jaoks oleks haridus esimeses
kahes kooliastmes kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Aitame omavalitsustel kaasajastada
koolivõrku moel, et hariduseks ette nähtud raha läheb õpilaste arendamiseks. Teame, et tugev
haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Haridusvõrku
kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Peame oluliseks, et kõik
lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käiksid eestikeelses koolis, ja selleks läheme aastast
2027 üle eestikeelsele õppele alushariduses ja aastal 2030 põhihariduses.
Koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti
majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos
maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii
tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades. Meie ühine soov on langetada muutlikel aegadel
tulevikku vaatavaid otsuseid, et seeläbi suurendada meie inimeste heaolu, pakkuda paremaid
teenuseid, hoida eesti keelt ja kultuuri ning tagada parem homne.
3
Seame ühise valitsuse poliitilisteks eesmärkideks:
- Julgeoleku kindlustamise
- Riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamise
- Rohereformide läbiviimise
- Piirkondliku mahajäämuse vähendamise
- Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamise
- Personaalse riigi väljaarendamise
- Kvaliteetse hariduse tagamise
1.Riigikaitse ja laiapindne julgeolek
Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Vaatame Eesti
riigikaitset laiapindselt ja peame oluliseks suurendada Eesti valmisolekut hübriidohtudega
toimetulemisel. Lähtume Ukraina sõja õppetundidest nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse
planeerimisel.
1.1. SÕJALINE RIIGIKAITSE
1.1.1. Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse
kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
1.1.2. Teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse võttes arvesse
Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet.
1.1.3. Peamisteks Kaitseväe arendussuundadeks on mitmekihilise õhutõrje (sh droonitõrje)
võimekuse väljaarendamine, maaväe ja kaudtule tugevdamine ning laskemoonavarude
suurendamine.
1.1.4. Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi
harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade
koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame
seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu
harjutusväljaku väljaehitamisega.
1.1.5. Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase
hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele,
teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu,
eriprogramme müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja
kultuuripärandi toetamiseks.
1.1.6. Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks
toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist
võimaldava tööstuspargi. Lisaks tihendame arenduskoostööd Kaitseväe ja
kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise
võimalusi.
1.1.7. Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20
000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades
Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema
kokkuleppele.
4
1.1.8. Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendame Naiskodukaitset ja
noorsootööd. Arendame Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides ja võimestame
Kaitseliidu arendatavat võrgustikutööd.
1.1.9. Taotleme koostöös Läti ja Leeduga NATO Balti õhukaitsemissioonide loomist sarnaselt
Balti õhuturbemissioonidega.
1.1.10. Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile tugineva keskselt juhitud digikaitsevõime ning
kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemiseks.
1.1.11. Suurendame koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset
Läänemerel.
1.1.12. Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete
arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale.
1.1.13. Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.
1.1.14. Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale ja seisame selle eest, et
liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate
liitlasriikide vahel.
1.1.15. Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaks meie piirkonda kõrgtehnoloogilisi
relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka.
1.1.16. Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame neid igakülgselt NATO-ga
liitumisel.
1.1.17. Võtame eesmärgiks kahekordistada vabatahtlikult ajateenistusse tulevate naiste arvu ja
suurendame seeläbi sõjalisse kaitsesse panustavate naiste hulka.
1.1.18. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse
Tartusse.
1.2. LAIAPINDNE JULGEOLEK JA SISETURVALISUS
1.2.1. Lähtume Eesti julgeoleku tagamisel ja arendamisel avara julgeoleku käsitluse
kontseptsioonist, mille kohaselt on julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ja
ühiskonnas läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.
1.2.2. Avar julgeolekukäsitlus peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva
riigivõimu, kohalike omavalitsuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja
üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös.
1.2.3. Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks
uuendame õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.
1.2.4. Töötame välja lahenduse laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks
ning koostame laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste ja elanikkonnakaitse
investeeringuvajaduste kava.
1.2.5. Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame
julgeolekuasutuste seaduse.
1.2.6. Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni
võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida
vaenulikele infooperatsioonidele.
1.2.7. Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks.
1.2.8. Arendame sisekaitselist koolitussüsteemi.
1.2.9. Suurendame õnnetuste ja korrarikkumiste ennetustööd läbi sihitatud teavitus- ja
järelevalvetegevuste. Politsei ja pääste peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele
reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende
ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.
5
1.2.10. Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule, et vabastada politsei ressurssi
menetlustoimingute vormistamise arvelt.
1.2.11. Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse.
Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded
ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes isikutega tegelemiseks.
1.2.12. Kriisidega toimetuleku parandamiseks loome elanikkonnakaitse reservi, mis pakub läbi
kogukondliku initsiatiivi täiendavat tuge Päästeametile ja tervishoiusüsteemile
elanikkonnakaitse tagamisel.
2.Välispoliitika ja Ukraina toetamine
Eesti välispoliitika eesmärk on igakülgne Eesti strateegiliste huvide kaitsmine ja meie
julgeoleku tagamine rahvusvahelises suhtluses. Toetame Ukrainat oma territoriaalse
terviklikkuse taastamisel ja Venemaa agressiooni tõrjumisel. Eesti hoiab ja tugevdab
liitlassuhteid kõigi NATO liitlastega ja Euroopa Liidu partneritega ning suurendab veelgi
regionaalset koostööd Balti- ja Põhjamaadega. Tugevdame äridiplomaatiat, toetame Eesti
ettevõtteid uutel turgudel, arendame suhteid kolmandate riikidega. Toetame igakülgselt
välismaal viibivaid ning kodumaale naasvaid Eesti kodanikke.
2.1. VÄLISPOLIITIKA JA DIPLOMAATIA
2.1.1. Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhineva laienemispoliitika
jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid siseriiklikes reformides,
demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel.
2.1.2. Arendame igakülgset koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses,
majanduses ja kultuuris.
2.1.3. Eesti on Euroopa Liidu aktiivne liikmesriik, kes kaitseb ühtsust tähtsustades oma
rahvuslikke huvisid õigusaktide loomisel, poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel.
2.1.4. Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust, mis läbi dünaamilise, avatud ja
motiveeritud välisteenistuse tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, välismajanduslike
huvide ja kodanike kaitse maailmas. Selleks uuendame välisteenistusseadust ja
tugevdame strateegilise tähtsusega saatkondi.
2.1.5. Teostame aktiivset majandusdiplomaatiat, mis võimaldab meie ettevõtetel laieneda
välisturgudele, toob sisse uusi investeeringuid ning loob tervikuna Eestile jõukust.
2.1.6. Eesti arengukoostöö fookuses on Euroopa Liidu idanaabruses demokraatliku ja
õigusriigil põhineva turvalise ja majanduslikult eduka naabruskonna edendamine.
2.1.7. Ühendame globaalse eestlaskonna, toetades ülemaailmse võrgustiku teket, et soovijad
saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.
2.1.8. Tugevdame igakülgset koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel.
2.2. UKRAINA TOETAMINE
2.2.1. Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest
ja toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.
2.2.2. Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.
2.2.3. Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist ning liitumiskõneluste võimalikult peatset
alustamist Ukraina ja Moldovaga.
6
2.2.4. Panustame aktiivselt Ukraina ülesehitamisse ja tegutseme selle nimel, et Eesti avaliku
ja erasektori kogemus, oskused ja ettevõtete potentsiaal leiaksid Ukrainas võimalikult
laialdast kasutamist.
2.2.5. Eesti jätkab rahvusvahelist koostööd selle nimel, et võtta Venemaa ja Putini režiimi
võtmeisikud vastutusele agressioonikuritegude eest. Samuti tuleb tagada, et
konfiskeeritud Venemaa varasid on võimalik kasutada Ukraina ülesehitamiseks.
3.Majandusareng ja innovatsioon
Suurendame Eesti majanduse innovatsioonivõimet läbi teadus- ja arendustegevuse kindla
rahastamise. Parandame meie ettevõtete investeerimisvõimet uutesse rohe- ja
digilahendustesse. Hoiame konkurentsivõimelist maksukeskkonda ja kogume rohkem tulu
tarbimiselt ning saastamiselt.
3.1. MAJANDUSKASV JA INNOVATSIOON
3.1.1. Juhime ja arendame innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Innovatsioonitrepp ja
rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja
oma keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi oma konkurentsivõimet.
3.1.2. Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ja seame eesmärgiks, et
erasektori teadus-arenduskulud on vähemalt 2% SKP-st.
3.1.3. Võtame eesmärgiks, et 2% kõigist riigihangetest peab olema suunatud innovatiivsete
lahenduste hankimisele.
3.1.4. Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60% mediaanpalgast. Seame
eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise
ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast
ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.
3.1.5. Käivitame rakendusuuringute keskuse koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega.
Suurendame rakendusuuringute programmi rahastust vastavalt riiklikele
fookusvaldkondadele.
3.1.6. Suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse finantsvõimekust suurprojektide
käendamiseks, roheinvesteeringuteks ja Eesti ettevõtete välisturgudele laienemiseks.
3.1.7. Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav
seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule
võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust,
tagades sotsiaalsed garantiid.
3.1.8. Tagame digiriigi toimimiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse, et
küberturve oleks kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga. Seame konkreetsed
digiriigi digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid.
3.1.9. Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute
poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu
globaalselt hallata varasid.
3.1.10. Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas
soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada
rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
3.1.11. Analüüsime Rohelise Koridori loomise võimalust, millega soodustada kõrge
lisandväärtusega investeeringuid läbi bürokraatia vähendamise, mis lühendab kõigi
projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega.
7
3.2. PERSONAALNE RIIK
Personaalse riigi loomiseks viime läbi digipöörde riigihalduses, lähtudes järgmistest
põhimõtetest:
3.2.1. Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve
üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada
eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.
3.2.2. Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele ettevõtted, kodanike ühendused jt saavad
luua uusi lahendusi.
3.2.3. Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimise protsessi viisil, mis võimaldab
tekstidest genereerida küsimuse lahendamise või toimingureeglid, mida saab muuhulgas
kasutada avaliku sektori teenuste tarkvaras.
3.2.4. Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega
personaalselt iga eestimaalaseni.
3.2.5. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse
esitamise printsiibi.
3.2.6. Asendame avalduse esitamise kohustuse nõusolekuga teenuste puhul, kus riigil on
selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.
3.2.7. Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti
digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve on elektrooniline
suhtlus masinate vahel.
3.2.8. Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised. Vaatame üle kogu juhtimise
ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes ning selle raames ka ametnikkonna hulga.
Teeme e-valimised võimalikuks nutiseadmetes.
3.2.9. Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale
kasutajamugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Võimaldame
senisest enam personaalsele riigile omaseid teenus- ja otsustusprotsesse, tehisintellekti
integreerimist andmepõhisesse otsustamisse.
3.2.10. Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude
ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused
andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil.
3.2.11. Koondame eesti.ee ettevõtja digiväravasse ettevõtja jaoks olulisemad avaliku sektori
teenused ja teenustega seotud informatsiooni, luues proaktiivseid või sündmusteenuste
põhiseid lahendusi. Soosime tehisintellekti ja masinõppe laialdast kasutust.
3.3. RAHANDUSPOLIITIKA
3.3.1. Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve
tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused.
3.3.2. Viime läbi riigieelarve revisjoni koos nulleelarve põhimõtetega ja suurendame eelarve
läbipaistvust.
3.3.3. Laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi ja võtame senisest suurema
fookuse tarbimise, saastamise ja vara maksustamisele.
3.3.4. Kaotame 2025. aastast üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõstame
tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus.
3.3.5. Tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal. Kaotame madalama
käibemaksu erisuse majutusteenuse pakkujatele alates 1. jaanuarist 2025.
3.3.6. Tõstame üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2 protsendipunkti võrra 2025. aastal.
8
3.3.7. Kehtestame automaksu 1. juulist 2024.
3.3.8. Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust.
3.3.9. Maksustame pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähenda pakendijäätmete teket.
3.3.10. Jätkame pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal
piirikaubanduse teket.
3.3.11. Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.
3.3.12. Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raadamise.
3.3.13. Suurendame hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu.
3.3.14. Kaotame täiendava maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest
alates 2024. aastast.
4.Haridus-ja teadusareng
Jätkame eestikeelsele haridusele üleminekuga ja koolivõrgu korrastamisega, laiendades
võimalusi kodulähedaste algkoolide säilitamiseks. Kõrghariduse korraldamisel peame oluliseks
kõrghariduse jätkusuutlikku rahastamist ja kõrghariduse kvaliteedi kasvu. Lähtume
põhimõttest, et välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide
konkurentsivõimet. Peame oluliseks välistudengitele eesti keele õpetamist, et nad saaksid
panustada meie majandusse.
4.1. EESTIKEELNE HARIDUS JA KOOLIKORRALDUS
4.1.1. Muudame alus-, üld- ja kutsehariduse eestikeelseks vastavalt kehtivale seadusele.
a) Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises
lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale
lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja
võimetele.
b) Viime 2030. aastaks kogu Eesti põhihariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises
koolis, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale 1. ja 4. klassi
alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt
tema oskustele ja võimetele. Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest
eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest ning loome vajadusel nn vene koolile
individuaalse üleminekukava.
c) Kaasame lapsevanemaid üleminekul eestikeelsele haridusele. Tagame seoses
üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades
oma kultuuri ja emakeele õppimise võimaluse.
d) Üleminek eestikeelsele õppele seni vene- või mitmekeelse õppega koolides peab
looma eeldused õpilaste aineteadmiste paranemisele.
e) Tagame riigieelarvest raha eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava
plaanipäraseks elluviimiseks.
4.1.2. Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh
suurendame diferentseerimisfondi osa.
4.1.3. Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja
palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
4.1.4. Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse
omandamiseni. Muudatus hakkab kehtima 2024. aastal põhiharidust lõpetavatele
õpilastele.
4.1.5. Muudame kutsehariduse atraktiivsemaks, kutsekoolides õppijad saavad lisaks kutse
omandamisele konkurentsivõimelise keskhariduse (4-aastane õpe).
9
4.1.6. Peame oluliseks haridusvaldkonna koostööd erasektoriga, et lahendada üheskoos
valdkonna väljakutseid. Näiteks saab koostöös erasektoriga leida lahendusi paindlike
õppeviiside arendamisel, luua kaasaegset õppematerjali ja kasvatada noorte inimeste
huvi reaal- ja loodusteaduste vastu.
4.1.7. Koolivõrk vajab selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu
rahastusmudeli, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise
kooliastmega koolide pidamist. Kõik maakoolid 1.-6. klassis lähevad klassipõhisele
rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine
rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last.
4.1.8. Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks.
Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse
pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel.
4.1.9. Vaatame üle senise hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppekorralduse ja
tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse
korraldamist.
4.1.10. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi
kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Keskkonnaharidus peab aitama igas
vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud
lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku
arengut toetavate teadmistega.
4.1.11. Suurendame mitteformaalse eestikeelse õppe võimalusi.
4.2 KÕRGHARIDUS JA TEADUSRAHASTUS
4.2.1. Investeerime avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st ning toetame
ettevõtjaid, et erasektor investeeriks teadus- ja arendustegevusse vähemalt 2% SKP-st.
4.2.2. Suurendame kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% ja suurendame
eraraha kaasamise võimalusi, et kasvatada kõrghariduse rahastamine 1,5%-ni SKP-st.
4.2.3. Toetame tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus.
Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka
eestikeelses õppes.
4.2.4. Lubame seadusega küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes.
4.2.5. Loome võimaluse, et Eesti Töötukassa ümberõppetoetust saab kasutada õppemaksu
tasumiseks.
4.2.6. Laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe,
üheaastased magistrikavad).
4.2.7. Töötame välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks.
4.2.8. Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas
ja pikendame tagasimakse perioodi.
4.2.9. Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse.
5.Keskkond ja elurikkus
Elurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks peab elurikkuse säilitamine
muutuma kõikides keskkonda mõjutavates tegevustes prioriteediks. Seame eesmärgiks meie
majanduse keskkonnajalajälje võimalikult kiire vähendamise, sealhulgas ka
majandustegevusest rikutud elukeskkonna taastamise, pakkudes samal ajal ettevõtjatele
10
investeerimis- ja õiguskindlust. Läheme üle ringmajandusele ja seame sihiks meie
loodusressursside maksimaalse väärindamise. Parandame metsandusvaldkonna
andmekvaliteeti selleks, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine.
5.1. ROHEREFORM JA RINGMAJANDUS
5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos
ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks.
Rohereform on valdkondadeülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid
kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.
5.1.2. Võtame koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega vastu
kliimaseaduse ning loome kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja
investeerimiskindluse. Selleks, et tagada kõigile osapooltele ettenähtavus ja
õiguskindlus Eesti 2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050 kliimaneutraalsuse
saavutamiseks, määratleme olulisemad sihttasemed, mis puudutavad erinevate elu- ja
majandusvaldkondade tulevikku. Hindame koos ekspertkoguga perioodiliselt
kliimaseaduse rakendamist.
5.1.3. Roheleppe eesmärkide saavutamine on võimalik vaid kogu ühiskonna teadlikkust
suurendades ning erinevaid huvirühmi kaasates. Suurendame kommunikatsiooni-,
teavitus- ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, ühisosa
leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks.
5.1.4. Digitaliseerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Jõustame
„saastaja maksab“ printsiibi. Loome inimestest lähtuvad jäätmete
sorteerimislahendused. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist
ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.
5.1.5. Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh
ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega.
Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali
ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja
lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.
5.1.6. Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi ja IT-sektori keskkonna
jalajälje vähendamise programmi.
5.1.7. Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk
ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata
neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise
lahendusi.
5.1.8. Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteet elamute ja hoonete
renoveerimine, toetame seda EL-i vahenditest.
5.1.9. Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus
ja toode kui teenus kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas.
5.2. METSANDUS
5.2.1. Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete
kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. Seame sihiks, et
majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda. Eesmärgi saavutamiseks kiidame valitsuse
tasandil 2023. aasta sügisel heaks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
5.2.2. Koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku
metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.
11
5.2.3. Metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et
metsandusvaldkond on süsiniku siduja. Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja
lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega.
5.2.4. Kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja olema seotud
teiste riiklike andmebaasidega (PPA, Teedeamet, EMTA jne).
5.2.5. Digitaliseerime kogu raieprotsessi ja sellega seonduva aruandluse. Raieteatise,
raietööde ja raie lõpetamise andmed peavad kajastuma vahetult.
5.2.6. Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud
elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni
seaduses.
5.2.7. Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana
KAH aladel.
5.2.8. Üldjuhul on lageraie looduskaitsealadel piiratud.
5.2.9. Puidu väärindamiseks ja suurema lisandväärtuse saamiseks peame vajalikuks
puidukeemia arendamist.
5.2.10. Maksustame metsa- ja põllumaade raadamist.
5.2.11. Analüüsime seniseid looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtteid nii
maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele.
5.3. LOODUSKAITSE JA ELURIKKUSE SÄILITAMINE
5.3.1. Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates
looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas
EL-i elurikkuse strateegiaga. Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades
looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.
5.3.2. Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja
korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks
turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste
suuniste ja kokkulepetega.
5.3.3. Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit, samuti vaatame üle
väinade seisukorra ja parendamise võimalused.
5.3.4. Reformime keskkonnatasude süsteemi, et soosida saastamise vähendamist.
5.3.5. Käivitame merekaitse reformi ja koostame tegevusplaani kestliku sinimajanduse
arendamiseks.
5.3.6. Uuendame harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasusüsteemi.
5.4. RUUMIPLANEERIMINE
5.4.1. Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade
struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks.
5.4.2.
MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema
ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist,
valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.
5.4.3. MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse
ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et
vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge
12
5.4.4. Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise
kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate
liikumisviiside eelisarendamist.
5.4.5. Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetest, sh
avaliku sektori hooned. Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise
CO2
hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa
jälgimise kohustuse.
5.4.6. Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud
puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod.
6.Energeetika ja taristu
Koalitsiooni eesmärk on rohereformiga tõsta meie majanduse konkurentsivõimet läbi
roheenergia tootmise laiendamise. Selleks suurendame meie energia varustuskindlust ja
sõnastame energeetika pika vaate. Arendame välja kaasaegsed ja ilmastikukindlad võrgud ning
hakkame energiakasutust targalt juhtima. Säästlikuma transpordikorralduse jaoks viime läbi
liikuvusreformi ja kaasajastame meie transpordivõimalused.
6.1. ENERGIA VARUSTUSKINDLUS JA ROHEENERGIA
6.1.1. Käsitleme taastuvenergeetikat kui ülekaalukat avalikku huvi. Muudame kiiremaks
taastuvvõimsuste planeerimise, rajamise ja võimaluse võrku pääseda. Määrame
kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ning kiirendatud ja lihtsustatud
korras ehitamiseks.
6.1.2. Soosime ja rakendame erasektoris loodud võimalusi energiatarbe ning seeläbi
tipukoormuse ja kulutuste vähendamisel, töötades EL-i tasandil selle nimel, et tarbimise
juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul.
6.1.3. Seame avaliku sektori eeskujuks kliimajalajälje vähendamisel.
6.1.4. Toetame tööstusettevõtteid energiaülemineku tegemisel ja ressursitõhususe
parandamisel.
6.1.5. Langetame 2023. aasta jooksul analüüsipõhised otsused energiasüsteemi järgnevate
kümnendite valikutes. Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja
-põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.
6.1.6. Seame eesmärgiks, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.
6.1.7. Tuumaenergeetika töörühma raporti alusel otsustame, kas ja millises rollis võiks Eesti
energeetikaportfellis olla tuumaenergia.
6.1.8. Taastuvenergeetikaga proportsioonis pöörame tähelepanu salvestusvõimsuste
rajamisele ning loome EL-i ühishuviks olevate strateegiliste energeetikaprojektide
realiseerimiseks vajaliku garantiimehhanismi.
6.1.9. Soodustame rohevesiniktehnoloogia arengut. Toetame geotermaalenergia uuringuid,
samuti jääksoojuse, reovee ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks.
6.1.10. Investeerime võrguettevõtete koordineeritud plaani järgi võrkudesse eesmärgiga
suurendada ilmastikukindlust, puhastada võrgud fantoomliitumistest, tugevdada
ühendusi saartega ja anda võimalus liituda uutel tootmistel.
6.1.11. Viime lõpuni Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast.
6.1.12. Eraldame põlevkivi kaevandamise Eesti Energiast ja loome eraldi äriühingu, mis tagab
võrdse ligipääsu põlevkivi ressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga.
Eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.
13
6.1.13. Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab
tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem
hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele.
6.1.14. Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide,
sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist.
6.1.15. Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise
võimaluse 30 kW ulatuses.
6.1.16. Võrke arendades võtame arvesse ka elektrisõidukite osatähtsuse kiirenevat kasvu ja
sellega kaasnevat laadimisvõimaluste väljaarendamist.
6.1.17. Rajame uusi välisühendusi Eesti energiakindluse kasvatamiseks.
6.1.18. Ühendame Eesti Mandri-Euroopa elektrivõrku hiljemalt aastaks 2025.
6.1.19. Toetame Läänemere meretuuleparkide elektrivõrgu rajamist ja lisamist Euroopa
projektide hulka.
6.1.20. Toetame Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimise
jätkamist ning otsime võimalust keskkonda hoides luua Eesti rahvale seeläbi uut
jõukust.
6.1.21. Aastaks 2027 teeme avaliku konkursi juhitava võimsusreservi hankimiseks.
6.1.22. Teeme gaasituru dekarboniseerimise kava biogaasi turu laiendamiseks.
6.1.23. Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle
lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes
koostootmisjaamades. Toetame puidu kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema
lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks.
6.2. TARISTU JA ÜHENDUSED
6.2.1. Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame
nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega
inimestele.
6.2.2. Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu maanteedel
liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade
põhimõtet.
6.2.3. Jätkame Rail Balticu väljaehitamist.
6.2.4. Tagame raudteetaristu korrashoiu ja kiiruste kasvu ning läheme edasi raudtee
elektrifitseerimisega.
6.2.5. Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk parandada rattaga liikumis- ja
parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases
liikluses.
6.2.6. Tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning
analüüsime parandamisvõimalusi.
6.2.7. Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame
valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul ning tähtsustame
väikesadamate piirkondlikku rolli.
6.2.8. Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna
pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu
riigis.
6.2.9. Toetame Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa
laiusega raudteele.
14
7.Regionaalpoliitika ja maaelu
Vähendame piirkondlikku mahajäämust ja suuname senisest rohkem investeeringuid
väikepiirkondade konkurentsivõimesse. Kiirendame elamufondi renoveerimist ja parandame
elukeskkonda targema ruumiplaneerimise abil. Laiendame omavalitsuste tulubaasi ja
motiveerime omavalitsusi suuremale koostööle avalike teenuste korraldamisel.
7.1. PIIRKONDLIK ARENG
7.1.1. Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele
omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.
7.1.2. Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja
regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja
töökohtade paiknemist
7.1.3. Vaatame kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse kaasajastamise käigus üle kohalike omavalitsuste
ja keskvalitsuse ülesannete jaotuse ning rahastuse.
7.1.4. Soodustame toetuste jagamisel omavalitsuste koostööd. Motiveerime
toetusmeetmete omavastutusmäärade ja mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema
koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte.
7.1.5. Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste
regionaalse jaotamise põhimõtet. Selleks kehtestame suuremat regionaalset
tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks eesmärgiga
suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40%
toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.
7.1.6. Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel arvestame piirkondlike eripäradega, et
vähendada piirkondlikku mahajäämust
7.1.7. Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa
kasutuselevõtmisel. Kaardistame linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa
ning võõrandame selle ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise
eesmärgil kohalikele omavalitsusele.
7.1.8. Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käivitatud eluaseme
kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse. Pakume maapiirkonda
kodu rajavatele peredele läbi MES-i ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
kaaslaenu ja käendusi.
7.1.9. Vähendame väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega külgnevate omavalitsuste
asustusüksuste KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära
30%-ni. Piloteerime kvartalipõhist renoveerimisprogrammi.
7.1.10. Avaliku ruumi kvaliteetsemaks muutmiseks jätkame nn kolemajade lammutamist ja
loome avaliku ruumi parandamise programmi.
7.1.11. Teeme koostööd Lätiga, et parandada Valga/Valka koostööd ning ühiste teenuste
väljaarendamist.
7.1.12. Loome regionaalsete investeeringute programmi ja lõpetame Riigikogus nn
katuserahade jagamise.
7.1.13. Suurendame omavalitsuste IT-võimekust ja teadlikkust läbi nõustamise ning
keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumise. Võtame eesmärgiks viia
15
kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi
süsteemi.
7.2. IDA-VIRUMAA
7.2.1. Ida-Virumaaga seotud väljakutsete lahendamise paremaks juhtimiseks nimetame IdaVirumaale ametisse valitsuse esindaja. Parandame Ida-Virumaa elukeskkonda, kaasates
arhitekte ja EKA linnaruumi eksperte.
7.2.2. Kiirendame Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahade kasutamist ning teeme vajadusel
meetmed ümber, et need vastaksid rohkem piirkonna vajadustele. Tõstame ÕÜF-i
võimaluste selgitamiseks venekeelset kommunikatsioonivõimekust.
7.2.3. Kaasajastame Euroopa Liidu vahendite toel Narva Haigla.
7.3. MAAELU
7.3.1. Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse
elutähtsa teenusena.
7.3.2. Otsime võimalusi toetada põllumehi ja toidutootjaid sihipäraselt suunatud erakorraliste
toetustega või üleminekutoetusega. Säilitame põllumajanduses ja kalanduses
kasutatavale diislikütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.
7.3.3. Motiveerime Eesti haridusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks
muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Tagame
toidujulgeolekut toetava kõrghariduse tellimuse vastavalt OSKA raportile.
7.3.4. Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni. Panustame
maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandusmaa
omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle
sihipärasele kasutajale.
7.3.5. Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja
rentimisele. Eesti julgeoleku tagamiseks kitsendame kolmandate riikide kodanike
kinnisasja omandamise võimalusi.
7.3.6. Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Jätkame laste tervislike
toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise
kompenseerimist koolides ja lasteaedades.
7.3.7. Jätkame kestlike põllumajandustavade juurutamist, mille tulemusena väheneb
taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine.
7.3.8. Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku
ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu.
7.3.9. Koostame riikliku toiduraiskamise vähendamise programmi.
7.3.10. Soodustame toidu annetamist läbi õiguslike regulatsioonide parandamise ja
kommunikatsiooni, mis julgustaks kaubandus-, sh hulgikaubanduse ettevõtteid toitu
annetama. Rakendame toidu raiskamise vähendamiseks Euroopa Liidus juba toimivaid
meetmeid.
7.3.11. Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikku sektorit teenindavates
toitlustusasutustes.
7.3.12. Ajakohastame lemmikloomade pidamisega seotud seadusandlust ja lemmikloomade
registreerimisega seonduvat.
16
8.Kultuur ja sport
Peame oluliseks Eesti kultuuri hoidmist ja tema rahvusvahelise haarde kasvamist. Arendame
loomemajandust ja anname hoogu kultuurivaldkonna digitaliseerimisele. Hoiame rahvus- ja
pärimuskultuuri. Suurendame inimeste liikumisharjumusi, võimestame liikumise ja spordiga
tegelevaid organisatsioone, panustame sporditaristu arendamisesse ja treenerite järelkasvu.
Laiendame Eesti kultuuri kättesaadavuse võimalusi Ida-Virumaal.
8.1. KULTUUR JA LOOMETEGEVUS
8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna
rahastamiseks.
8.1.2. Jätkame kultuuriranitsa programmiga.
8.1.3. Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide.
8.1.4. Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit.
8.1.5. Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali
rahastusvõimaluste.
8.1.6. Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset
raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.
8.1.7. Võtame eesmärgiks parandada loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi.
Kaasajastame loovisikute ja loomeliitude seaduse. Avaliku sektori kultuuriasutused ja
avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamise osas võetakse suund
töötasuvormidele, millega kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja
sotsiaalsed garantiid.
8.1.8. Toetame ja arendame teoste digitaliseerimist, mis on vajalik nii säilimise kui
kättesaadavuse seisukohast. Selleks arendame kultuuriloome rahastamisvõimalusi,
kaasates EL-i rahastust ning soodustame virtuaaltootmise arendamist.
8.1.9. Kaitseme laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri.
8.1.10. Viime läbi muinsuskaitse objektide inventuuri. Muinsuskaitse peab olema omaniku
initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate
bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku
teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.
8.1.11. Otsime võimalusi rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning
töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
8.1.12. Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja
agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt
erasektorit kultuuripoliitikasse ja -strateegiatesse.
8.1.13. Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et
pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa
investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja
uute rahastusvahenditeni.
8.1.14. Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto,
võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade
kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide
(Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.
17
8.2. LIIKUMINE JA SPORT
8.2.1. Soosime Eesti inimeste suuremat liikumisharjumuse kujundamist. Laiendame seniseid
laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse eesmärgiga, et lapsed liiguks
koolipäeva jooksul vähemalt 60 minutit.
8.2.2. Jätkame Eesti Olümpiakomitee (EOK) saavutusspordi projekti „Team Estonia“.
8.2.3. Kaasajastame EOK-i alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku
ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi.
8.2.4. Töötame välja Eestile oluliste kõrge sportliku tasemega ja suure Eesti turundamise
potentsiaaliga võistluste toetamise alused.
8.2.5. Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse
regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.
8.2.6. Arendame regionaalsete tervisespordikeskuste üleriigilist võrgustikku eesmärgiga luua
kõigile liikumisvõimalused vabas õhus.
8.2.7. Seisame ausa spordi eest, arendades Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse
edasiarendamist kompetentsikeskusena, et tagada efektiivne võitlus dopingu,
kokkuleppemängude, väärkohtlemise ja teiste spordieetika probleemide vastu.
8.3. LÕIMUMINE
8.3.1. Tagame Ukraina põgenikele suunatud kohanemisteenused (erinevad jätkutegevused, sh
kohanemiskoolitused ja eesti keele õpe).
8.3.2. Parandame venekeelses inforuumis kvaliteetsete meediaväljaannete kättesaadavust.
8.3.3. Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemel kõigile soovijatele igas
vanuses ja keeleoskuses, olenemata Eestis elamise ajast. Parandame täiskasvanute eesti
keele õpet sihtrühmade prioriseerimise ja online-õppeplatvormide arendamise toel.
8.3.4. Jätkame Ida-Virumaale suunatud meetmete toetamist läbi Ida-Virumaa programmi:
kultuurisaadiku programm, residentuuride programm, kultuuri- ja spordiürituste
toetamise programm. - Sotsiaalpoliitika
Meie eesmärgiks on üles ehitada integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande
süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja proaktiivsel teenuste pakkumisel. Soovime
hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu ning seame fookusesse vaimse
tervise teenuste kättesaadavuse. Otsime võimalusi lisaraha kaasamiseks tervishoidu ja
pensionisüsteemi.
9.1. SOTSIAALNE KAITSE
9.1.1. Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.
9.1.2. Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja
kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse
tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame
finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto
pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.
9.1.3. Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, et parandada
toetuste ja teenuste eesmärgipärasust.
18
9.1.4. Kaasajastame toimetulekutoetuse metoodika. Analüüsime võimalusi koguda
toimetulekutoetuse maksmiseks vajalikud alusandmed automaatselt, et luua kiire ja
vajaduspõhine toetussüsteem.
9.1.5. Jätkame hooldusreformi elluviimist ja läheme edasi koduhoolduse, teenusmajade
rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Kehtestame
hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.
9.1.6. Arendame paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega
täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste
aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.
9.1.7. Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mille puhul riik pakub teenust
elusündmuste põhiselt ja/või vajaduspõhiselt andmete alusel.
9.1.8. Loome sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna standardiseeritud andmevahetuse, mis
vähendab spetsialistide dubleerivaid tegevusi ning tagab inimestele kiirema ja
kvaliteetsema abi.
9.1.9. Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalve võimekust, et tagada inimeste õiguste kaitse
sotsiaalhoolekandes, ning võtame riskide tuvastamiseks ja maandamiseks kasutusele
uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Viime läbi personaalse riigi reformi, mille eesmärgiks
on integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomine, mis
põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul
hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel inimeste heaolu nimel.
9.1.10. Kujundame inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva
miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste
paketi, nii vahetu- kui teleteenuse.
9.1.11. Viime Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse SOM-i haldusalast HTM-i haldusalasse,
eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ja Astangu rolli
haridusvaldkonna kompetentsikeskusena.
9.1.12. Viime läbi analüüsi sotsiaal- ja tervisevaldkonna avalike teenuste osutamise ja
juhtumikorralduse uudse korraldusmudeli väljatöötamiseks, mis tagaks tegevuste
jätkusuutlikkuse ka tööjõupuuduse tingimustes. Tugevdame tõmbekeskuste rolli
integreeritud sotsiaal-, haridus- ja terviseteenuste osutamisel.
9.1.13. Käivitame teadus- ja välisraha toel sotsiaalhoolekande innovatsiooniprogrammi,
eesmärgiga leida uudsed tehnoloogiad hooldusvajaduse ja -koormuse vähendamiseks.
9.1.14. Avalik ruum peab olema ligipääsetav kõigile Eesti elanikele ning elukeskkonna
kujundamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest.
9.1.15. Suurendame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke olemasolu riigi poolt rahastatud
sündmustel, kultuuriüritustel ja asutustes.
9.1.16. Muudame perehüvitiste seadust, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama
toetussüsteemi loomiseks.
9.1.17. Suurendame riigi rahastust harvikhaigusega laste raviks.
9.1.18. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi
vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.
9.1.19. Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi: tõstame elatisabi 200 euroni kuus ja
tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse.
9.1.20. Tagame peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste
riikliku rahastuse.
9.1.21. Suuname lisaraha erivajadusega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse.
9.1.22. Tagame lapsendatutele õiguse teada oma päritolu.
9.1.23. Toetame eestkostja rolli täitmist, vähendades asjatut bürokraatiat.
9.1.24. Tagame lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutlikku rahastuse.
19
9.2. VAIMNE TERVIS
9.2.1. Loome vaimse tervise abisüsteemi kohest abi võimaldavad tõenduspõhised
psühhosotsiaalsed lähi- ja digitaalsed sekkumised.
9.2.2. Töötame valdkondade üleselt välja laste ja noorte vaimse tervise parandamise
lahendused. Suurendame koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust.
9.2.3. Kujundame toimiva seiresüsteemi inimeste vaimse tervise toetamiseks suunatud
tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks.
9.2.4. Laiendame vaimse tervise nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust.
9.2.5. Jätkame vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide toetamist.
9.2.6. Pakume haridus- ja noorsootöötajatele väljaõpet vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.
9.2.7. Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi
vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks, sh ravikodud, päevaravi jms.
9.3. TERVISHOID
9.3.1. Viime 2023. aasta lõpuks läbi tervishoiu rahastamise analüüsi eesmärgiga tagada
senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Otsime võimalusi
kaasata tervishoidu erarahastust. Toetame solidaarse tervisekindlustuse jätkumist.
9.3.2. Uuendame tervishoiu digilahendusi ja arendame personaalset terviselugu, millega
inimene näeb terviseinfot, rahalist kulu ning mille kaudu on võimalik saada
tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja ressursse
haiguste ennetamisele ja patsiendikesksele tervishoiule.
9.3.3. Vaatame üle Eesti haiglavõrgu arenguvajadused, võttes aluseks analüüsi “Inimkeskne
ja integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused. Arendame terviklikku
tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise
meditsiinivõrgu senisest tugevamat integreeritust.
9.3.4. Loome lihtsama õigusliku võimaluse patsienditestamendi koostamiseks.
9.3.5. Algatame koos arstide, meditsiinieetika ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste
osapooltega elulõpu otsuste määratlemise analüüsi.
9.3.6. Loome koostöös tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Varude Keskuse ja Eesti
Kaitseväega tervishoiu tegevusvarude süsteemi.
9.3.7. Suurendame hambaravihüvitist. - Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused
Reformime riigijuhtimist, et suurte muutuste ajastul saaks riik langetada kiired otsuseid ja
kasutada paindlikult oma ressursse. Valitsemine peab olema nutikas ja kiirelt reageeriv,
rakendama parimat teadmist ning kasutama ära kõik võimalused, mida pakub digitehnoloogia.
Tõstame järelevalvet erakondade rahastamise üle ja täiendame huvikaitse reegleid. Lähme edasi
mittestrateegiliste riigiäriühingute erastamisega.
10.1.1. Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame 2023. aasta
lõpuks erastamisele minevate ettevõtete nimekirja.
10.1.2. Vaatame üle olemasolevate sihtasutuste ülesanded ja konsolideerime, kus võimalik.
Muudame sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks majanduslike huvide deklaratsiooni
esitamise.
20
10.1.3. Muudame konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et turuosalised osalevad
järelevalve finantseerimises, ning tugevdame seeläbi mõlema ameti järelevalve
suutlikkust.
10.1.4. Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet, et tagada poliitilise
konkurentsi ausus ja läbipaistvus. Loome regulatsiooni mitteerakondlikele poliitilistele
ühendustele.
10.1.5. Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal
vähendatakse riigieelarvelist toetust.
10.1.6. Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem
ülesseadmine ning otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste
korralduse muutmiseks.
10.1.7. Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja
valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja
teeme otsused 2023. aasta jooksul.
10.1.8. Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike
reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist.
10.1.9. Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.
10.1.10. Täiendame lobistide regulatsiooni nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad. Võtame
eesmärgiks luua Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava.
10.1.11. Kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks
kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.
10.1.12. Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid
osaleda Riigikogu valimistel.
10.1.13. Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat.
10.1.14. Kaotame ära riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha. Korraldame ümber
ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga
kaasnevate eesmärkide saavutamist ja täita valitsusliidu poliitilisi eesmärke. (Täpne
tööjaotus on kirjas Lisas 1) - Justiitsküsimused
Seisame õigusriigi põhimõtete eest ning tagame võrdsed õigused kõikidele
ühiskonnagruppidele. Peame oluliseks õigusruumi kaasajastamist, et kiirendada uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Vähendame
bürokraatiat kohtute töö kiiremaks muutmise eesmärgil.
11.1. Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja
tarbijaid. Tagame ausa ja vaba konkurentsi, võtame kiiremas korras vastu
konkurentsõiguse jõustamise direktiivi ning laiendame analoogset
menetlust teistesse järelevalvetesse.
11.2. Jätkame kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta
õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte.
11.3. Vähendame kohtute töökoormust läbi alternatiivsete lepitusmenetluste soodustamise ja
kasutuselevõtmise.
11.4. Uuendame kriminaal- ja kohtumenetlust eesmärgiga kiirendada menetlust ning tagades
kohtumenetluses osapooltele võrdsed õigused ja nende kaitse. Viime läbi
kriminaalõiguse ja võistleva kohtumenetluse revisjoni.
21
11.5. Oleme igasuguse vägivalla suhtes leppimatud ja muudame vastavalt põhiseadusele
vaenu õhutamise karistatavaks, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja
turvatunne. Sätestame, et kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil on
raskendav asjaolu karistuse määramisel.
11.6. Viime karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli
konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada
seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.
11.7. Täpsustame toimingupiiramise rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendame
teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks.
11.8. Tagame rikkumisest teavitajatele senisest selgema õigusliku kaitse.
11.9. Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse
krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude
reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.
11.10. Kaasajastame uimastipoliitika põhimõtted ning vaatame selleks üle karistuspoliitika,
ennetusmeetmed ja sõltuvusravi võimalused.
11.11. Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame
oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist
ja tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist.
11.12. Kaitseme lapsi, õpetajaid ja lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest. Kasutame
võimalusi nii rahvusvahelise koostöö suurendamiseks, õigusruumi täiendamiseks kui
küberkiusu ennetamiseks koostöös ühismeedia platvormidega.
11.13. Uuendame ja täiendame kogu andmetega seotud seadusandlust, tagamaks õiguspärased
alused andmete ristkasutamiseks, andmemajanduseks, avaandmete ja tehisintellekti
kasutamiseks. Suurendame andmepõhist otsustamist ja personaliseeritud avalike
teenuste hulka.
11.14. Lähtume andmete ühekordse andmise printsiibist ja teeme inimesele lihtsamaks teda
puudutavate andmete kontrollimise ja vajadusel kustutamise.
11.15. Kaasajastame andmete haldust, lihtsustame oluliselt avalduste esitamist teenustes,
millele inimesel on ilmselge õigus. Automatiseerime erinevatele avaldustele ja
taotlustele vastamise ja arendame ka muid elektrooniliste haldusmenetluste võimalusi.
11.16. Lühendame avaliku sektori maksimaalse vastamistähtaja seniselt 30-lt päevalt 15-le
päevale.
11.17. Soolise palgalõhe vähendamiseks võtame üle palkade läbipaistvuse direktiivi. Seame
riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt,
et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.
11.18. Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures
näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.
11.19. Ühtlustame kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt
põhiseadusele.
11.20. Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle
vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks
ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi
kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991. Mitme
kodakondsusega Eestis püsivalt elavad lapsed peavad pärast 18-aastaseks saamist kolme
aasta jooksul otsustama, kas nad säilitavad Eesti või muu riigi kodakondsuse.
11.21. Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene
Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike
omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.
11.22. Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese
vahel.
22
11.23. Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Lisa 1. Valitsusliidu vastutusvaldkonnad
Eesti Reformierakond:
peaminister, rahandusminister, kliima- ja elukeskkonnaminister, kaitseminister,
justiitsminister, sotsiaalkaitseminister, kultuuriminister, Euroopa Komisjoni volinik, Riigikogu
aseesimees, rahanduskomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, sotsiaalkomisjoni esimees,
maaelukomisjoni esimees, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees,
korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees.
Erakond Eesti 200:
Riigikogu esimees, majandus- ja IT-minister, haridus- ja teadusminister, välisminister,
põhiseaduskomisjoni esimees, keskkonnakomisjoni esimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimees, riigikaitsekomisjoni esimees.
Sotsiaaldemokraatlik erakond:
siseminister, regionaalminister, terviseminister, majanduskomisjoni esimees, õiguskomisjoni
esimees, kultuurikomisjoni esimees
Majandus- ja ITministeerium
Kliima- ja
elukeskkonnaministeerium
(KeM baasil)
Regionaalministeerium
(MeM baasil)
Majanduspoliitika ja
personaalse riigi
arendamise vastutus.
Majanduspoliitika ja
majanduse arengukavade
väljatöötamine ning
elluviimine. Tööstuse,
kaubanduse, transpordi ja
majandussektori
edendamine.
telekommunikatsiooni,
turismi valdkonnas;
meediateenuste osutamise
riiklik korraldamine ja
riiklik järelevalve
meediateenuste osutamise
üle; riigi infosüsteemide
arendamise
koordineerimine;
tehnoloogiline
arendustegevus ja
innovatsioon; metroloogia,
standardiseerimise,
sertifitseerimise,
Rohereformi tervikliku
elluviimise vastutus.
Kliimapoliitika terviklik vaade,
erinevate sektorite
kliimakavade koostamine,
elluviimine ja järelvalve,
ettevõtluse suunamine
puhtamate tehnoloogiate poole,
transpordi korraldamine puhta
elukeskkonna vajadustest
lähtuvalt, ringmajanduse
korraldamine, taastuvenergia
planeeringute kiirendamine
keskkonna- ja looduskaitse
korraldamine, maa ja
ruumiandmekogudega seotud
ülesannete täitmine,
loodusvarade kasutamise,
kaitse, taastootmise ja
arvestamise korraldamine,
kiirguskaitse tagamine,
keskkonnajärelevalve,
ilmavaatluste, loodus- ja
Regionaalpoliitika
tervikliku elluviimise
vastutus.
Maaelu poliitika,
põllumajanduspoliitika,
kalanduspoliitika
kalamajandust puudutava
osa ja põllumajandustoodete
kaubanduspoliitika
kavandamine ja elluviimine,
toidu ohutuse ja
nõuetekohasuse tagamise
korraldamine, loomatervise
ja -kaitse ning taimetervise
ja -kaitse alase tegevuse
koordineerimine,
põllumajandusteadus- ja
arendustegevuse ning
põllumajandushariduse
korraldamine ning vastavate
õigusaktide eelnõude
koostamine.
23
akrediteerimise,
tegevuslubade, registrite,
tarbijakaitse,
ekspordiarengu ja
kaubanduse
kaitsemeetmete
korraldamine; riigi
tegevusvaru haldamine
ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
Digitaalse riigireformi
elluviimine
ekspordiarengu,
investeeringute kaasamise,
välisinvesteeringute
usaldusväärsuse tagamise,
ning avaliku sektori
digiarengu ja üleriigilise
küberturvalisuse tagamise
juhtimine, korraldamine ja
järelevalve,
väliskaubanduse valdkond
ja Välisministeeriumi
vastavate
struktuuriüksuste tegevuse
suunamine.
tööhõive, tööturu ja
töökeskkond (SOM)
mereuuringute, geoloogiliste,
kartograafiliste ja geo