Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel leiab, et selleks, et päästa inimesed palgavaesusest, vähendada palgalõhesid ja liikuda õiglasema ja rahulolevama ühiskonna poole, on vaja märgatavalt tõsta ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute hulka.
Põhjamaades on liidu teatel pea kogu tööturg hõlmatud kollektiivlepingutega, kus on kirjas eri valdkondade ametites makstav miinimumtasu, Eestis on kollektiivlepingutega kaetud aga vaid ligi 20 protsenti töökohtadest.
“Eestis on kogu sektorit hõlmava laiendatud kollektiivlepinguga kehtestatud minimaalpalk vaid tervishoius ja transpordis, näiteks bussijuhtidele peab maksma vähemalt 1250 eurot,” kommenteeris Toomel.
Kokkuleppeid on liidu vaates raskem saavutada, kuna tööandjad ja töötajad on oma organisatsioonides vähe esindatud. “Peamine on esindusorganisatsioonide haldusvõimekus, aga osaliselt mõjutab hetkeolukorda ka meie ajalugu, mis on kujundanud ametiühingute mainet ja nooremad töötajad ei tea, millega ametiühingud tegelevad,” nentis ametiühingute keskliidu esimees.
Riikliku miinimumpalga lepivad Eestis kokku sotsiaalpartneriteks olevad ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit. Keskmine brutopalk Eestis oli 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ning kasvas sellele eelnenud aasta sama ajaga võrreldes 8,1 protsenti.
