Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) Touresti turismimessil korraldatud küsitlusest selgus, et inimeste teadlikkus kolmandatest riikidest toidukaupade Eestisse toomise kohta on pigem madal. Küll aga väärib heakskiitu inimeste osavõtlik hoiak otsida enne reisi infot selle kohta, mida võib ja mida ei või reisilt kaasa tuua.
PTA piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul teadsid enamik küsitluses osalenuid, et väljastpoolt Euroopa Liitu võib Eestisse tuua nii küpsiseid kui šokolaadi, küll aga kaheldi tees, kuigi ka teed võib enda otstarbeks reisilt kaasa tuua. „Paljud tooksid näiteks Gruusiast kaasa ka juustu, kuid see ei ole lubatud,“ sõnab Pihlakas. „Ka mett võib kaasa tuua (kuni 2 kg), kuid seda teadsid üksikud,“ jätkab ta.
Reisija pagasis olevatele toodetele kehtestatud keelud ja piirangud näevad ette, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse reisides ei tohi pagasis sisalduda näiteks vorsti, sinki, lihakonserve, juustu, pekki ega pelmeene. Isegi pagari- ja pastatoodete puhul tuleb jälgida, et need ei sisaldaks liha; piima või muna võivad sellised tooted sisaldada, kuid sellisel juhul peavad tooted olema toatemperatuuril säilitatavad. Erand kehtib Fääri saartele ja Gröönimaale, kust võib liha- ja piimatooteid tuua sisse isiklikuks tarbimiseks kuni kümme kilogrammi inimese kohta. Pihlaka sõnul on see seotud toiduohutuse ja taudide leviku vähendamisega, sest loomsete toodetega võib tahtmatult kaasa tuua loomadele ja inimestele ohtlike haiguste tekitajaid.
Küsimuse puhul, milliseid puuvilju on lubatud kolmandatest riikidest koju tuua ilma fütosanitaarsertifikaadita, ajas segadusse sõna „fütosanitaarsertifikaat“, sest inimesed ei teadnud selle tähendust. Olgu öeldud, et fütosanitaarsertifikaat on dokument, mis tõendab taimetervise nõuetekohasust ehk seda, et taim või taimne saadus on taimehaigustest ja -kahjuritest vaba. Pihlaka sõnul vastati mainitud küsimusele kõige rohkem, et ei mingeid. „Paljude jaoks oli kõige suurem üllatus see, et õuna ei või kolmandatest riikidest kaasa tuua,“ räägib piirikontrolli osakonna juhataja. „Ka apelsinidega mindi alt, sest neidki ei või väljastpoolt ELi Eestisse tuua taimekahjurite ja taimedele ohtlike haiguste tõttu,“ lisab ta.
Ilma taimetervist tõendava dokumendita võib kolmandatest riikidest ELi reisides reisikotti pista erandina ananassi, kookospähklit, banaani, datleid ja duriani. Vabalt võib tuua ka kuivatatud marju, puu- ja köögivilju ning toiduks ettenähtud kuivatatud seemneid ja pähkleid.
Kuidas aga käituvad inimesed, kui avastavad lennujaamas, et neil on reisipagasis keelatud kaupa? „Kõige rohkem vastati, et söövad ära ja/või loovutavad keelatud toidu tollile,“ kommenteerib Pihlakas.
Lemmikloomaga reisimise kohta teadsid vähesed küsitluses osalenud, et loomal peab olema kaasas kehtiv lemmiklooma sertifikaat või pass ning ta peab olema marutaudi vastu vaktsineeritud. „Väga paljud teadsid, et reisides peab lemmikloom olema kiibitud, sest inimesed olid teadlikud, et koer peab Eestis kiibitud olema ka ilma reisile minemata,“ kommenteerib Pihlakas.
Küsimusele, kust otsid enne reisile minekut infot nõuete kohta, mida võib ja mida ei või reisilt kaasa võtta, vastasid enamik küsitluse täitjaid, et saavad infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt ning reisikorraldajalt. Veidi vähem küsitakse infot sõbralt ja kõige vähem otsitakse infot Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt. Neid, kes ei otsigi infot, ei olnud peaaegu üldse mitte.
Touresti turismimessil korraldatud küsitlusest võttis 9.–11. veebruaril osa 371 messikülastajat.
