See, millest praegu läbi hõljun on midagi hämmastavalt õrna. Tunnen nagu oleks kosmoselaevas – kõik on nii kerge ja täiesti kaalutu. Maailm on tühi aga üllatavalt hubane. Kõik on nii kompaktne aga samas võib joosta tundide viisi kuhugi välja jõudmata. Olen ikka siin samas ja mulle meeldib siin, sest olen Sinuga!
Olen armastuse sees ja Sinu ees!
Armastus minu sees on peegeldus armastusest minu ümber. Milline oivaline kombinatsioon parimatest asjadest, mida suudan ette kujutada aga kõik see on reaalne. Just täpselt praegu ja siinsamas.
Sa oled imeline! Sa oled ilus ja veetlev! Tahan Sind vaadata, Sind hingata – lihtsalt Sind tunda kõigi oma meeltega. Sa oled mulle kõige kallim! Kui mul oleks valida tervest maailmast ükskõik mida ja ükskõik millises koguses, et vahetada Sind välja siis jääks ma vaesemaks. Sina oled minu kõige suurem aare, ka terve maailm moodustab vaid kübemekese kõigest sellest, mida Sina mulle pakkuda oskad! Mul on kõik, mul oled sa täiesti asendamatu! Kas tead, mida see tähendab? Ma tean, et sa tead, sest Sul on maailma kõige ilusam naeratus ja vaadates sinu silmi on võimatu lahti lasta. Ma upun sellesse ja mulle meeldib see sihtpunkt, mis kunagi ei saabu aga mille teekond on fantastiliselt taevalik! 
Mis on armastus?
Üks inspireerivamaid küsimusi inimkonna ajaloos. Kirjanikud, luuletajad filosoofid on pühendanud oma terve elu püüeldes tõelist armastuse olemust mõista ja mingil viisil kirjeldada. Luua mudelit, et kõrvalseisja tunnetaks seda suurimat õnne, ülimat puhtust, lõpmatut kannatlikkust. Armastus ei ole kade, ta pole uhke, ta ei ütle mis on hea ja mis on halb, ta on lahke, hell ja siiras. Armastus kaitseb ja säilitab kõige õilsamaid elu väärtusi. Armastus ei ole auk, millesse kukud vaid pilv mis hoiab sind kõrgustes, kus alati paistab päike ja kus elu on ilus.
Kui anda kunstnikule ülesandeks maalida armastust, siis kuidas ta seda teeks? Usun, et ta libistaks lõuendile kõige harmoonilisemalt ülimalt rõõmsaid värve. Kujutaks seal kõige õnnelikumat neiut ja noormeest hoidmas teineteise käest kinni. Silmade kaudu, mis on aknaks südamesse on nende vahel nii kindel side, et on aru saada, et teineteiselt nad pilku ära võtta ei saa. Naeratus ja säravad silmad on need, mis annavad inimesele tolle aura, mis igale pealtvaatajale tekivad esimese mõtte, et see inimene on õnnelik
Armastus pole lihtsalt tunne vaid see on asi mida koged iga oma keharakuga, igal pool ja iga hetk. Armastus pole praktiline vaid spontaanne ja ennastohverdav. Armastus ei heitu, kui ilmub ette takistus. Alati saab üle või ümber. Armastus on mõõtmatu ja hoomamatu. Just nagu universum. Minu armastus on sama suur nagu terve maailmaruum ja sellest suuremat asja lihtsalt pole. Isegi kui oleksid Uus Meremaal, siis poleks see nii suur vahemaa, et armastus seda ületada ei jõuaks.
Armastus on pime. Armastus idealiseerib ja loob tunde, et kõik on täiuslik. Armastus on suurim õnn – nagu iga sekund oleks jackpot. Armastus näeb ja kuuleb vaid häid asju ning mäletab minevikust õnnelikke hetki ja kujutleb tulevikust vaid positiivseid sündmusi. Armastus käitub viisakalt ja aitab inimesi. Armastus elab kaasa ja innustab!
Armastus on see, mis viib meid edasi, paneb tegema asju, mida muidu ei teeks. Paneb õppima ja tööd tegema, et kunagi saaks armastada. Armastus on raamatutes, filmides, muusikas ja igal pool mujal. Armastuses on sügav, lõpmatu ja piiritu.Armastus on võitmatu ja annab jõudu ning nutikust saamaks üle kõigist väljakutsetest. Armastus ei anna kunagi alla!
Kõik me tahame nautida ja kujutleda end ideaalses maailmas, parimate inimeste keskel, kus kõik on täiuslik ja turvaline. On asju, mille kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. On asju, mida peab ise kogema, et osata neid hinnata ja võrrelda nendega, mis on igapäevased ja rutiinsed.
Armastus on nagu hea šokolaad – mmm, see on nii hea
Aga kuidas sa seletad kuidas maitseb šokolaad?
Sama on armastusega – selle kirjeldamiseks pole piisavalt häid omadussõnu – seda peab kogema
Ma Armastan! Jah! Armastan SIND!
Ma pole täiuslik, teen vigu ja eksin, aga olen mees, kes väga armastab ja hoolib sinust!
