Saturday , 23 November 2024
Erakorralised uudised
Eesti

KOHUTAV: Riiklik heaolu arengukava jätab 3 400 last nälja kätte virelema

„35 200 last Eestis elab suhtelises vaesuses ja 3 400 last absoluutses vaesuses,“ tõdes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „See viimane number on lubamatu. Seda ei saaks ja ei tohiks olla.“ Samas ei ole riiklikus heaolu arengukavas absoluutse vaesuse määra vähendamise kohustust võetud.

Riigikogu arutas nädala alguses Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta tegid ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Kuigi pealtnäha tunduvad arengukava eesmärgid olevat üllad ning kohati suisa aatelised, ei jää märkamatuks karjuvad puudujäägid ja vasturääkivused. Segaseks jääb, kuidas kasutatakse lõviosa arengukava eelarvest ning iga hinna eest iibe kasvatamine tundub küüniline olukorras, kus tuhanded lapsed elavad näljas.

Riisalo tõi välja, et arengukava kogumaksumus kaheksaks aastaks on kokku circa 45 miljardit eurot. Tema sõnul on sellest suurim osakaal ehk circa 30 miljardit suunatud vanemaealiste toetamiseks. Samas ruttas minister lisama, et jutt käib tegelikult pensionidest. Tekib küsimus, kas 30 miljardit on mõeldud lihtsalt pensionide välja maksmiseks ja millise osa sellest moodustavad pensionitõusud?

„Meie rahvastik vananeb ja suureneb ka puudega inimeste osakaal,“ lausus Riisalo. „Sellest tulenevalt on üks sotsiaalvaldkonna suurimaid väljakutseid leida täiendavaid vahendeid piisavate pensionide tagamiseks, sealhulgas miinimumpensioni suurendamiseks. Oleme arengukavas ette näinud tööandjapensioni loomise ja meetmed pensioniteadlikkuse tõstmiseks.“

Kahjuks ei leidunud Riisalo ettekandes ühtegi selgitust, kas nimetatud meetmed on need, mille jaoks on 30 miljardit eurot ette nähtud, või näpistatakse sellest 30 miljardist lihtsalt mingi osa ja ülejäänu kulub tavapäraseks pensionide välja maksmiseks.

Suurem iive iga hinna eest

„Tahame kõik, et Eesti oleks parim paik pereloomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas,“ rääkis Riisalo. „See on ka arengukavas eesmärgiks seatud. Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamiseks on esmatähtis suurendada sündimust, et vähendada negatiivset iivet.“

Nädal tagasi ilmunud usutluses Pealinnale nimetas sotsiaalpoliitika professor Anu Toots arengukava sellist lähenemist aegunuks. „Me räägime sündimusest väga tugevalt, et see pole piisav ja mida me teeme, et lapsi rohkem sünniks,“ lausus ta. „Teine teema on selline vanaaegne lastekaitse, mis on vajalik, sest väärkohtlemine on meie ühiskonnas olemas, aga ma ei näe siin keskmist last. Last, kelle vanemad saavad keskmist palka, kes käib tavalises koolis, mis temast saab? Kuidas tema areneb ja kus tema keskkond on? Siin seda ei näe.“

Riisalo sõnul ületab Eesti inimeste keskmine soovitud laste arv saadud laste arvu oluliselt. „Naiste puhul on soovitud keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade näitajatele,“ lausus ta. „Viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele ja töötuse vähenemisele laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus jõudsalt vähenenud, kuid hinnanguliselt ligi 3400 last elab siiski absoluutses vaesuses. See on 1,3% Eesti lastest. Oleme võtnud arengukavas sihiks laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra vähendamise.“

3400 last jääb saatuse hoolde?

Hiljem lisas Riisalo järelpärimisele vastates, et 35 200 last Eestis elab suhtelises vaesuses ja kordas veel, et 3 400 last elab absoluutses vaesuses. „See viimane number on lubamatu,“ kinnitas minister. „Seda ei saaks ja ei tohiks olla.“

Kahtlemata on tegu igati kiiduväärt seisukohaga, kuid avades arengukava ning visates pilgu peale vastavale mõõdikule, siis selgub, et arengukavas ei ole absoluutse vaesuse määra vähendamist eesmärgiks seatud. Arengukava kohaselt võib see määr jääda ka samaks ning kõik on korras. Sisuliselt tähendab see seda, et kõnepuldis ollakse aateline, kuid reaalseid eesmärke seatud ei ole.

Riisalo ise kinnitas, et nimetatud mõõdikud on loodud selleks, et meil kõigil oleks selge ja ühine arusaam seatud eesmärkidest. „Need mõõdikud annavad kindlustunde meie elanikkonnale, mille poole me püüdleme,“ kinnitas ta. „See annab meile kõigile ühetaolise arusaama sellest, mis on riigi kui terviku eesmärgid. Ja ma arvan, et ilma nende mõõdikuteta me eksleksime natukene nagu udus, teadmata, kust me tuleme ja kuhu me läheme.“

Kahjuks on tekkinud olukord, kus udu on tõesti taandumas ning võrreldes ministri väljaöeldut arengukavas seisvate kargete numbritega, ilmuvad udu seest 3 400 väikest ja näljast suud. Ministri sõnul on see lubamatu. Kahjuks jääbki selgusetuks, kuidas olukorda lahendada plaanitakse.

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus