Börsielektri keskmine hind koos käibemaksuga jääb jaanuaris alla kümne sendi kilovatt-tunni kohta, vahendab Yle.
Praeguseks kalleim päev oli veidi üle nädala tagasi, kui 19. jaanuaril maksis elekter koos maksudega 15 senti kilovatt-tunni eest. Kõige odavamatel päevadel maksis kilovatt-tund alla kahe sendi.
Langus on olnud suur alates detsembrist, mil kilovatt-tunni keskmine hind ei olnud alla 27 sendi. Terve eelmise, 2022. aasta keskmine hind tõusis 19 sendi kanti, mis on kõigi aegade kõrgeim hind.
Hinnalangusel on mitmeid põhjuseid:
Jaanuari ilm on olnud valdavalt tuuline ja mahe.
Tuuleenergia on tootmist suurendanud ja seevastu kütmine pole nii palju elektrit kulutanud kui suurte külmadega.
Tarbimise vähendamine on olnud väga edukas. Samal ajal on mujal Euroopas oluline maagaas hea varustatus ja hind on langenud.
Asjatundjad on hinnanud, et tuuleenergia kasvades langeb keskmine hind Soomes püsivalt alla kümne sendi.
Kuigi jaanuar on olnud hindade osas mõõdukas, pole talv veel läbi. Tuleviku elektrihindu prognoosivate futuuride põhjal paistab aga tulevik helge, ütles Soome energiatootjate katusfirma Energiateollisuus energiaturu direktor Pekka Salomaa.
Ei ole võimalik öelda, mis saab talve lõpus, rääkimata sellest, mis saab järgmisel talvel, kuid väljavaated on selgelt paremad kui varem, rääkis Salomaa.
Lõpmatult ilma ennustada ei saa ja elektri hinda ka mitte. Kui kevadtalvel tuleb käre külm, võib hinna väljavaade muutuda.
Tarbijaid aitavad elektritoetused, millest uusim on elektrihüvitis. See peaks mõjutama märtsi elektriarveid.
Möödunud nädalal lõppes elektrihüvitise kooskõlastusring ning seadus kavatsetakse esimesel võimalusel vastu võtta. Ettevõtted on aga väljendanud muret, et mudel on keeruline ja raskesti rakendatav.
Elektribörsi hinnamuutus kajastub otseselt arvel neil, kellel on elektri börsileping. Ka teiste lepingute puhul mõjutab börsihind hilinemisega, sest paljud ettevõtted ostavad tarbijatele müüdava elektri börsilt.
eestinen.fi
