Kuna Eestis on sõjalise ohu korral varjumiskohti vähe, otsib riik lahendusi, kuhu neid juurde luua. Üks võimalus on kasutada kortermajade keldreid, kuid korteriühistute rahakott on õhuke ja ümberehituseks puudub motivatsioon.
Seni on riik avalikke varjumispaiku kaardistanud umbes 50 000 inimesele. Mida suurem linn, seda suurem probleem, sest kokku koondunud inimesi on palju.
“Nad ei ela seal, näiteks Tallinna kesklinnas või Tartu kesklinnas need inimesed ei pruugi elada, aga nad tulevad ümbruskaudsest piirkonnast kokku ja neid on sellel ajahetkel, päevasel hetkel seal palju, mis tähendab, et ilmselgelt nendesse kohtadesse neid riigi või kohalike omavalitsuste poolt ehitatud varjumiskohti on vaja teha,” selgitas siseminister Lauri Läänemets.
allikas: err.ee
