Tulekahjude rohkuse tõttu paneb päästeamet inimestele südamele, et nad hooldaksid küttekoldeid ja kasutaksid neid õigesti. Ära ei tohi unustada, et kodus peab olema ka toimiv suitsuandur.
Lõppenud aastal oli palju tulekahjusid ja tulesurmi. Päästeameti vabariigi vastutava korrapidaja Janar Kärneri sõnul hukkus kokku 49 inimest, kellest 13 ainuüksi detsembris. Ka juba tänavu on tulekahju tõttu hukkunuid kaks.
“Tulekahjude peamisteks põhjusteks on suitsetamine, hooletult lahtise tule kasutamine ja katkised küttekolded,” ütles Kärner.
Ahiküttega majades on Kärneri sõnul probleemiks ülekütmine ja hooldamata küttekolded.
“Kaks väiksemat sületäit on piisav kogus, et ahi soojaks kütta ja ühes ööpäevas mitte rohkem üle kütta. Teine asi kindlasti on see, et küttekolded oleksid hooldatud kutselise korstnapühkija poolt regulaarselt,” lausus ta.
Korstnapühkija Jürmo Piberman ütles, et inimesed sageli ei oska märgata, et küttekoldel on mingi viga.
“Küttesüsteem – ahjud, pliidid, kaminad – on kõik tegelikult omaniku vastutada ja esimese asjana tuleb tähelepanu pöörata sellele, et hoida neid puhtana ja korras. Selleks oleks hea kutsuda mõni spetsialist,” ütles Piberman.
Pibermani sõnul on tähtis ka meeles hoida, et ahju käib ainult puit.
“Igasugust prahti, muud sodi sinna kindlasti mitte visata. Sellega me lihtsalt tahmame lõõrid oluliselt kiiremini ära. Ja kui tahma sinna liiga palju tekib, siis võib seal lõõristikus toimuda põleng,” lausus ta.
Kärner ütles, et tulekahjusid põhjustavad ka elektriradiaatorid ja puhurid.
“Tuleb hoolega jälgida, et seadmeid kasutataks vastavalt tootja juhenditele, kütteseadmeid ei tohi kuidagi kinni katta. Need on mõeldud peamiselt ikkagi õhutemperatuuri kütmiseks,” lausus ta.
Enamjaolt on ohvriteks üksi elavad eakad, mistõttu kutsub päästeamet üles lähedasi külastama ja jälgima, et neil oleks töökorras suitsuandur ning vaba tee ukseni, et ohu korral välja pääseda.
Err.ee
