3. jaanuaril tõstsid Eesti suuremad tanklaketid nii bensiini- kui diislikütuse hinda, mis Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul oli tore jõuluime, kuna nafta hind hakkas tõusma juba möödunud aasta lõpus. Uueks aastaks kütusehindade teemal midagi roosilist prognoosida Raamat ei julge.
Raamat rääkis “Vikerhommikus”, et teisipäevane kütusehinna tõus oli pikemalt sisse kirjutatud globaalsetesse naftahindadesse. Kui umbes detsembri keskpaigast püsis 95-oktaanise bensiini liitrihind 1,699 euro juures, siis teisipäeval tõusis liitrihind 1,719 euroni. Diislikütuse liitri eest tuleb praegu välja käia 1,749 eurot.
“Aasta lõpus viimase kahe nädala jooksul nafta hind ja sellest tulenevalt ka lõpptoodete hind tõusis ligi kümme protsenti. Eestis jõudis see tanklahindadesse uue aasta alguses. Oleks võinud ka varem realiseeruda, aga ju oli tore jõuluime, et see alles 3. jaanuaril tanklatesse jõudis,” rääkis Raamat.
Alanud aasta väljavaateid kommenteerides ütles Raamat, et analüütikud ei tea, mida 2023. aasta lähemas või pikemas perspektiivis naftahindade ja seetõttu ka tanklas kütusehindade mõttes toob.
Raamat tõi näite, et teisipäeval Brenti toornafta hind kukkus neli protsenti, kuna turud on väga emotsionaalsed ja hindavad, et maailmamajanduse seis on nõrk, sellega seoses nõudlus nafta järele langeb lähiajal ning koroonapiirangute lõpetamine Hiinas võib tekitada olukorra, kus ka seal naftanõudlus ei taastu.
“Samas pikemas vaates on väga selged riskid üleval, et maailm ei suuda oma naftanälga rahuldada. Kahjuks on see eriti problemaatiline Euroopas,” ütles Raamat, mistõttu ta ise midagi roosilist algavaks aastaks prognoosida ei julge.
Raamat tõi välja, et kui varem, näiteks 2021. aastal liikusid nafta- ja kütusehinnad suhteliselt prognoositavalt, siis nüüd, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ja selle tõttu kehtestatud sanktsioone Venemaale, on korrelatsioon nende vahel päris tugevalt ära kadunud.
Euroopa ei luba alates 5. detsembrist toornafta importi Venemaalt, küll on aga 5. veebruarini lubatud lõpptoodete ehk mootorikütuste import Venemaalt.
“See ongi Euroopa haavatavus, et me oleme sõltuvad välistest naftatarnetest, me oleme oma naftarafineerimisvõimekuse erinevate karmide keskkonnanõuetega piiri taha viinud. Kuna 10 protsenti Euroopa diislikütusest, mis on kõige tarbitum kütus Euroopas, tuleb otse Venemaalt või vähemalt seni tuli, siis tuleb sellele leida asendus. Asenduse leidmine aga pole mitte paarisaja kilomeetri kaugusel, vaid tarned hakkavad tulema Hiinast, Araabia Ühendemiraatidest, Indiast jne. See kõik mõjutab ka lõpphinda,” selgitas õliühingu juht.
Lisaks on ühe suure muutujana kaardipakki tagasi tulnud Hiina, mis on viimastel kuudel muutnud oma lähenemist koroonapiirangutele.
“Hiina kui maailma suurima naftaimportija mõju naftaturgudele on ettearvamatu. Julgen siiski öelda, et kui veebruarisanktsioonid kehtima hakkavad, on pilt palju selgem ja võimalik aru saada, kas ja kust Euroopa oma puudujääva mootorikütuse kätte saab ja mida see teeb laiemale hinnatasakaalule. Aga kütuseturud on nii emotsionaalsed ja hinnakujundust mõjutab nii palju tegureid, mis tekitab olukorra, kus pikki prognoose teha ei julge ja pole väga otstarbekas,” lõpetas Raamat.
Err.ee
