Uus koroonaviiruse variant XBB.1.5 on saanud nime legendaarse merelooma Krakeni järgi.
Uudised kogu maailmast räägivad, et XBB.1.5 levib veelgi kergemini kui eelmised variandid. See võib paremini läbi murda vaktsineerimise kaitsest ja varasemate koroona juhtumitega saadud immuunsusest kui varasemad variandid, vahendab Iltalehti.
Reutersi andmetel on kuni 40 protsenti kõigist USA koroonaga nakatumistest juba XBB.1.5 põhjustatud. Variant XBB.1.5 on koroonaviiruse Omikroni variandi uus alamvariant.
Tavaliste hingamisteede nakkushaiguste puhul on iseloomulik see, et on variante. Teistest paremini immuunsusest läbi murdev variant levib kiiresti, ütles Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia professor Olli Vapalahti.
Hetkel tundub võitja olevat Krakeni viirus ehk XBB.1.5. See on Vapalahti sõnul rekombinantne variant, mis sündis kahe viirusliini ühinemisel. See on Omikroni viirusevariandi jätk.
XBB.1.5. on omamoodi Omikroni laps või lapselaps, ütles Vapalahti. Hirmuäratavale metsalisele viitav nimi Kraken sündis Vapalahti sõnul levinud viisist raskesti meelde jäävad viirused ümber nimetada.
Pandeemia põhjustaja nime SARS-CoV-2 kasutatakse harva, vaid seda nimetatakse lihtsalt koroonaviiruseks. Ka Krakenist on lihtsam rääkida kui variandist XBB.1.5.
Mure koroona pärast on tekitanud asjaolu, et viirus on Hiinas saanud levida alles viimastel kuudel, mil pandeemia-aegsetest karmidest piirangutest loobuti. Piirangute tõttu ei ole Hiina elanikkonnal haiguse vastu immuunsust välja kujunenud.
Hetkel Vapalahti hinnangul ei ole Soomes ega maailmas ühtegi eriti murettekitavat varianti silmapiiril. Isegi XBB.1.5 pole hetkel selline. Olukorda tuleb aga aktiivselt jälgida. Oluline on vaadata olukorda terviklikult, rõhutab Vapalahti.
Lisaks Hiinale tuleb jälgida ka olukorda näiteks USA-s. Koroonaviiruse muutumist jälgitakse viiruse sekveneerimisega.
Sekveneerimine annab täpset teavet koronaviiruse tüvede geneetilise muutumise kohta. Koroonaviiruse tüvede sekveneerimine toimub Helsingis asuvas terviseameti laboris.
Seoses koroona uute variantidega võivad esineda muutused haiguse üldistes sümptomites. Näiteks ZOE Health Study terviseuuringu materjali järgi on tänapäeval koroona sümptomiteks sageli nohu ja aevastamine, kuigi varem polnud need koroona levinumad sümptomid.
Praegu elame aastaajal, mil on palju viiruseid, mis põhjustavad hingamisteede põletikke. Talv on hingamisteede viiruste lemmikaeg, märgib Vapalahti.
Sel talvehooajal on olukord eriti üle koormatud. Kahel eelmisel talvel kehtinud koroonapiirangud on lisaks koroonaviirusele hoidnud eemal ka teised hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad viirused. Üldiselt võib inimeste vastupanu hingamisteede nakkushaigustele olla tavapärasest nõrgem.
„Nüüd, kus tervishoiu võimekus on juba piiripealne, võiks soovitada teatud meetmeid viiruste leviku tõkestamiseks,” ütleb Vapalahti.
