Narva soovib saada siseministeeriumilt tankimonumendi aluse krundi vastu riigile kuuluvaid maatükke, et sinna ehitada üürimaju linna eeldatavalt saabuvatele eestikeelsetele õpetajatele, meedikutele ning uute tehaste töötajatele, ütles linnapea Katri Raik. Siseministeerium tahab teisaldatud tankimonumendi kohale Narva jõe äärde rajada täiendava seirepositsiooni.
“Kuna meil on hädasti vaja rajada üürimaju õpetajatele, arstidele, meditsiiniõdedele, meie arenevale ettevõtlusele, siis me tõesti küsisime vahetuseks katastriüksusi Rakvere ja Sepa tänava kvartalis, ilusas kohas, jõe ääres, mis oleks üürimajade rajamiseks igati kohane koht,” ütles Raik teisipäeval ERR-ile.
Narva linnavalitsus tegi oma linnavarakomisjoni soovitusest lähtuvalt siseministeeriumile ettepaneku vahetada Narva linnale kuuluv kinnistu aadressil Jõesuu tänav 175 seitsme kinnistu vastu, millest kuus asuvad Tolli tänaval ja Tolli põiktänaval ning üks Sepa tänaval.
“Linnavarakomisjon arutas seda küsimust ja ma olen konsulteerinud ka volikogu liikmetega ning leidsime, et lihtsalt (tankialuse – toim.) maa võõrandamine, kusjuures selle bilansiline väärtus on 63 eurot 91 senti ja kinnisvarabüroo esialgne hinnang on 5600 eurot, tundus meile ebaõiglane,” selgitas Raik.
Seetõttu leidiski linnavalitsus, et õige oleks paluda riigilt vastu üürimajade ehitamiseks sobivaid alasid. “Veel kord – me ei taotle maad riigi käest mingisuguse kaubanduskeskuse või hotelli rajamiseks, vaid elumajade rajamiseks. Ma julgen meie ettepanekut pidada ausaks kaubaks,” rõhutas linnapea.
Raik ütles, et linn sooviks nendele kruntidele ehitada vähemalt sada korterit ning ta rõhutas, et sellele alale on olemas ka detailplaneering.
“Oleme praegu rääkinud seal ühest suuremast üürimajast ja siis veel spetsialistidele elamumaa kruntide eraldamisest, aga me nii täpseid arvutusi praegu veel teinud ei ole. See on juba arhitektuurikonkursi küsimus,” ütles linnapea.
PPA tahab Narva tanki endisesse asukohta rajada drooniseiresüsteemi
Tuues välja selle, kelle jaoks korterid rajatakse, nimetas Raik esmajärjekorras õpetajaid, meedikuid ning magnetitehase insenere.
“Selge, et kõik haridusmuudatused, eestikeelsele haridusele üleminek, mis algab 2024. aastal, aga kasvab iga aastaga keerulisemaks, nõuab vähemalt sadakond uut õpetajat,” rääkis ta. “Praegu toimub meil ka magnetitehase ehituse ettevalmistus, kus on 350 töötajat, aga kus on vaja insenerikaadrit, mida Narvast kindlasti ei leia. Me räägime ka investeeringutest oma haiglasse, kuhu on hädasti vaja uusi arste, kuna arstide keskmine vanus on pensionieas. Nii et selliseid väljakutseid on Narvas palju.”
“Kui ma aasta tagasi oleks traagilise näoga rääkinud töökohtade puudusest, siis seoses Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahenditega, mis on andnud arengutõuke ja pannud Narva investeerima, peame rääkima hoopiski üürimajadest,” tõdes Raik.
Linnapea rõhutas ka, et Narva pole terve 21. sajandi jooksul ehitatud ühtegi uut eluhoonet: “See kõlaks ju näiteks Tartu või Pärnu kontekstis ikka väga kummaliselt, et ühtegi uut elumaja pole ehitatud, eks ju?”
Linnapea sõnul ootab Narva nüüd siseministeeriumi vastust, et teemaga edasi liikuda: “Nii nagu ministeerium vastab, nii me ka edasi liigume. Me kindlasti ei soovi venitada, sest selge, et me kõik mõistame, et radarisüsteemi väljaehitamine olukorras, kus me täna oleme, on hädavajalik. Nii et see ei ole üldse nagu küsimus – mida kiiremini otsustada, seda parem. Endise siseministrina ma mõistan radarisüsteemi olulisust ja ma tean ka seda, kui hästi või halvasti on nähtav Narva jõe piir. Nii, et selles mõttes on radarisüsteemi rajamine kindlasti oluline.”
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib piiriturvalisuse tõstmiseks rajada Ida-Virumaale täiendavad 15 radaripositsiooni ning luua moodsa drooniseiresüsteemi, mille asukohaks on välja valitud paik Narva linnas, kus augustikuuni asus Narva tank-monument.
Err.ee
