Avalikus sektoris on kujunenud tavaks maksta aasta lõpus tulemustasusid. Kuigi seda saavad peaaegu kõik töötajad, ei taha ministeeriumid neid jõulupreemiateks nimetada.
Justiitsministeeriumis töötab 155 inimest. Tulemustasu maksti novembri lõpus neist 149 töötajale ehk vaid kuus inimest jäi palgalisast ilma. Preemiad varieerusid vahemikus 200 eurost 6000 euroni.
“See ikkagi sõltub töötulemustest, aga enam-vähem saavad kõik. Lihtsalt see summa sõltubki siis sellest, palju see inimene on teinud aasta jooksul,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
“Justiitsministeerium hoiab tulemustasufondi teadlikult palgafondi osana, et just töötulemuste eest maksta inimestele motiveerivat tasu. Sellel aastal on see olnud 7,5 protsenti aastasest palgafondist,” rääkis Tuulik.
Ka kultuuriministeeriumis sai aastalõpu tulemustasu enamik töötajaid. “Meil on iga-aastaselt planeeritud aasta lõppu tulemustasu või siis ka lisaülesannete eest tasumine,” rääkis kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.
“Laias laastus jagunevadki need ettepanekud meil välja töötatud korra järgi, et siis kas töömahu suurenemine, mingite ülesannete lisandumine ja teine on siis muidugi väga heade töötulemuste eest – on mingi prioriteetne projekt, tegevus, õigusloome jõudnud tulemuseni,” ütles Sits.
Sitsi sõnul on tulemustasu enamasti väiksem kui üks kuupalk. “Päris kuupalk on ta mõnedel üksikutel.”
Need kaks ministeeriumi on vaid kaks juhuslikku näidet üldisest ilmingust. Kui vaadata ametnike palgatabelit, siis on näha, et preemiate ja tulemustasude real on enamikul summad taga ehk palgalisa saavad peaaegu kõik.
Ehkki ka jõuluvana toob kingituse vaid headele lastele, ei taha ministeeriumid aastalõpu palgalisa jõulupreemiaks nimetada. Kusjuures sageli on tulemustasust ilmajätmise põhjuseks lihtsalt asjaolu, et inimene on kas alla aasta uuel töökohal töötanud või aasta jooksul töölt lahkunud.
Riigikantselei ei monitoori ega reguleeri ministeeriumites preemiate maksmist ega pea vajalikuks ministeeriumite praktikasse sekkuda. Premeerimise mängureeglid paneb paika avaliku teenistuse seadus.
“Muutuvpalk võib olla 20 protsenti kogu aastapalgast, lõpmatult seda maksta ei saa. Lagi on ees seaduses. Aga nüüd see on iga juhi enda vaadata, kuidas ta kasutab seda. On asutusi, kes ei maksa üldse; on asutusi, kellel on väga põhjalik süsteem sinna taha ehitatud,” rääkis riigisekretär Taimar Peterkop. Preemiate maksmist riigisekretär ei tauni.
Riigikontroll vastas “Aktuaalsele kaamerale”, et avaliku sektori preemiad ei ole nende huviorbiiti sattunud, sest nad on tegelnud põletavamate teemadega. Samas premeerib ka riigikontroll oma töötajaid ülejäänud avaliku sektoriga samal põhimõttel – tulemustasu saab enamik, ilma jäävad vähesed.
Err.ee
