Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised

Riskistsenaarium näeb ette hommiku- ja õhtutundidel elektrienergia piiramist 

„Kui avariireservidest ei peaks enam piisama, siis oleme Elektrileviga kokku leppinud, milliste alajaamade kaupa saame elektritarbimist piirama hakata. Väljalülitamine puudutab väheseid tarbijaid mõne tunni jooksul ööpäevas ning see toimub roteeruvas korras,“ rääkis Eleringi varustuskindluse konverentsil Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tema sõnul võivad elektrikatkestused tulla ainult sellisel puhul, kui mitmed riskid summeeruvad. „Üks risk ei tekita suuri probleeme. Kui aga piirkonna elektrisüsteemis tekib mõnes riigis tootmise puudujääk, siis kandub see meie ühtse süsteemi tõttu ka teistesse riikidesse. Soome ja Rootsi tuumajaamadest elektri kättesaadavusega on probleeme ning see tähendab esialgu kõrgeid hindu, kuid talvel ka võimalikku tarbimise piiramist,“ lausus Veskimägi.

Samas kui Venemaa peaks end Eesti elektrisüsteemist lahti ühendama, siis suure tõenäosusega tarbija seda ei tunne. „Kui Venemaa desünkroniseerumise korral ei ole elektriturg negatiivse võimsusbilansiga, siis katkestusi ei tule. Murekoht tekib juhul, kui Narva põlevkivielektrijaamad kaovad, siis ei pruugi juhitavate võimsuste elektri tootmisvaru olla piisav,“ hoiatas Eleringi juht. 

Kokkuhoidlikud tarbijad

Ta tõi välja, et on loodud Baltikumi-ülene koordinatsioon suurte tootmisseadmete hoolduste ja remontide ajastuse osas. Elektrileviga on kokkulepe tarbimise piiramiseks 200 MW ulatuses tootmisvõimsuste ebapiisavuse korral.

Eleringi juht selgitas, et eesti elektritarbijad on juba praegu olnud kokkuhoidlikud, mistõttu ülemäärast tarbimist ei ole. Võrreldes möödunud aasta novembriga on tipu tarbimine olnud kuus protsenti vähem kui möödunud aastal. „See aitab palju, et mitte käiku võtta reservi või kasutada administratiivseid meetmeid.“

Kindlasti aga jääb järgnevate aastate vaates hulga riske, mida pole võimalik täielikult maandada. Eelkõige riskid, mis on seotud füüsilise taristu ründamise, küberrünnete (à la Ukraina elektrivõrgu vastased ründed), kütuste kättesaadavuse (à la gaasi- ja söetarnete piirangud) või elektrijaamade töökindlusega (à la Olkilouto3). „Elame enneolematult ettearvamatus energiamajanduse maailmas. Seega valmis tuleb olla kõigeks!“

Kokkulepped turu stabiilsuseks

Elektrisüsteemi riskide maandamiseks ja valmisoleku suurendamiseks on Elering pannud kokku täiendavate tegevuste paketi. Lõpetatud on elektrienergia kaubandus Venemaa ja Valgevenega. Kaubavahetuse puudumine vähendab oluliselt Balti elektrisüsteemi kustumise tõenäosust ootamatu saarestumise korral, kuna võimaldab hoida Balti ebabilanssi Venemaa suhtes minimaalsena.

Leedu-Poola piiril on loodud tehniline võimekus erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kokkulepe ja protseduurid Mandri-Euroopa elektrisüsteemi juhtidega erakorralise sünkroniseerimise läbiviimiseks ilma täiendavate kooskõlastusteta on paigas ja sünkroniseerimise läbiviimine võtab aega hinnanguliselt 6-12 tundi.

Kokkulepe ja protseduurid Põhjamaadega sagedusestabiilsust tagavate meetmete rakendamiseks EstLink1, EstLink2 ja NordBalt ühendustel. Kokku saab niimoodi kasutada kuni 400 MW ulatuses kiireid reservvõimsuseid Põhjamaadest.

Samuti on valitsuse otsustanud hoida ca 1000 MW elektritootmisvõimekust kuni 2026. aasta lõpuni Eesti Energia elektrijaamade põhisena. Eesti Energia on asunud lahendama Narva elektrijaamade jahutusvee kättesaadavuse probleemi Narva veehoidla veetaseme võimalikul alanemisel.

Süsiniku jalajälg

Veskimägi puudutas ka energiatootmise süsiniku jalajälge. Kuigi praegu on energeetikas liikunud esiplaanile energia varustuskindlus ja hind, ei ole pikaajalises vaates kliimamuutustele vastu seismiseks muud alternatiivi kui energiasektori süsinikuheitme vähendamine, kuna energiasektor annab globaalselt 70 % CO2 emissioonist. Eleringi visioon on tagada Eesti tarbijate elektri varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eestis on olemas võrgu võimekus liita taastuvenergia tootmist mahus, mis tagab Eesti tarbijate elektriga varustamise kliimaneutraalsel moel. Olemas on ligikaudu kuue gigavati ulatuses välja ehitatud või ehitamisel olevaid võrguühendusi elektritootjatele.

Eesti kõigi aegade tiputarbimine on 1,59 gigavatti ja Eesti elektrisüsteem on suuresti mõeldud elektritoodangu edasi-tagasi liigutamiseks kolme gigavati ulatuses. Nimetatud kuuegigavatine võrguühenduste võimsus võimaldab juba lähiajal liita elektrivõrguga 4-5 gigavati ulatuses taastuvenergia põhiseid tootmisvõimsusi, lisaks ligikaudu kaks gigavatti meretuult.

„Sellises mahus tootmisvõimsuse liitumine võrku on enam kui piisav Eesti tarbijate elektriga varustamiseks. Võtmeküsimus on kahtlemata see, kas kõik juba ehitatud või tulevikus ehitatavad võrguühendused ka kasutusele võetakse või jäävad need blokeerima selliste turuosaliste plaane, kellel on tegelik kavatsus uute tootmisseadmete rajamiseks,“ rääkis Veskimägi.

Elering on teinud ettepaneku uue meetme loomiseks, millega seatakse sisse tasu kõikidele võrguühenduste võimsustele, mida kahe aasta jooksul ei kasutata elektri andmiseks võrku. See meede tekitab majandusliku motivatsiooni kasutuseta seisva võrguvõimsuse tegelikuks rakendamiseks.

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus