Ukraina sõda, energiakriis ja koroonaviiruse järelmõjud ehk globaalsed tegurid on pannud ka telekomiettevõtteid nii oma hindu tõstma kui ka võitlema turuosa nimel.
Telia on viimastel nädalatel andnud oma klientidele teada, et detsembrist tõusevad ruuterite ja digibokside rendihinnad kolmandiku kuni poole võrra. Hinnatõus puudutab ka neid koduseadmeid, mis on klientidel kasutuses juba mitu aastat ehk seadme enda hind pole saanud vahepeal tõusta. Telia aga ütleb, et hinna sisse ei käigi üksnes füüsiline seade.
“Siia juurde käivad arendustööd, et võimaldada näiteks nende digibokside või ruuterite kaughaldust erinevate tehniliste murede lahendamiseks. Sinna hulka kuuluvad tarkvarauuendused, kõikvõimalikud uued lisaarendused,” rääkis Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf.
Uuest aastast kallinevad ka Diili mobiilsidepaketi hinnad. Ettevõte ise nimetab neid kaht hinnatõusu paratamatuseks.
“Põhjusi tulebki otsida turult tervikuna. Kui me vaatame, kui kiire on tänane inflatsioon, kui kiiresti erinevad kulud kasvavad, siis doominoefektina jõuab see paraku ka telekomisektorisse,” ütles Neudorf.
Tele2 tegi peamised hinnatõusud ära juba sügisel. Need jäävad keskmiselt 15 protsendi juurde.
“Sügisel Tele2 muutis oma kõneteenuste ja internetiteenuste hindasid. Muidugi on selle põhjuseks suurenenud tegevuskulud. Meid täpselt samamoodi nagu kõiki mõjutavad elektrihinnad ja samamoodi suurenevad ka tehnoloogilised investeeringud, mida on konkurentsis püsimiseks vajalik teha,” selgitas Tele2 turundusdirektor Ines Estrin.
1. detsembrist muutub ka Tele2 äriklientide teenusepakett, mis lisaks sisulistele muutustele kallineb umbes 15 protsenti.
Elisa on oma hindu tõstnud läbi terve aasta ja kõigi toodete-teenuste lõikes. Enim on kasvanud lõpptarbijale suunatud elektroonikaseadmete hinnad, suisa üle 20 protsendi. Paraku pole Elisa hinnatõusudel ka veel lõppu näha.
“Lisaks sellele, et meil on sõda Ukrainas ja energiakriis, täiesti ettearvamatud energiahinnad, siis me paratamatult puutume kokku ka Hiina väga konservatiivse Covidi-poliitikaga, mis tähendab, et siiamaani pannakse kohati tehaseid kinni, siiamaani kohati seisavad laevad erinevates sadamates ja ootavad kaupa, mis lõhub ära tarneahelad ja paratamatult kohati tekitab ka kunstlikku defitsiiti elektroonikakaupade puhul. See kõik kergitab hindu,” selgitas Elisa juhatuse liige Mailiis Ploomann.
Elisa hinnatõusu tõukab tagant ka teleteenuste klientuuri suur langus. Pärast Vene kanalite keelamist on Eesti turult kadunud 30 000 kuni 40 000 perekonda, kes ei osta enam ühegi teleteenuse pakkuja paketti.
“Seoses Vene kanalite sulgemisega on tekkinud täiesti uus turusituatsioon. Turg lihtsalt kukkus mitmekümne tuhande teleperekonna võrra allapoole. /…/ Meil on olnud läbi aegade Eesti keskmisest veidi rohkem venekeelseid kliente, samamoodi hoiame seda ka täna, aga päris kindlasti kaotasid Eesti teleleibkondadest absoluutselt kõik operaatorid täiesti märkimisväärse osa,” ütles Ploomann.
Seetõttu on turul oodata võitlust telepaketi klientuuri üle ka järgmisel aastal ehk agressiivsed müügimehed ei kao kaubanduskeskuste koridoridest ilmselt veel niipea.
Err.ee