Kilogramm on tuhat grammi, sentimeeter on sajandik meetrit ja terabait on tihtilugu miljon miljonit baiti.
Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis ehk SI-süsteemis on kasutusel põhiühikuid kordistavad eesliited, mis teevad suuruste suurte ja väikeste väärtuste väljendamise suupärasemaks ja võimaldavad kasutada inimmõistusele hoomatavamasse vahemikku kuuluvaid arve.
Nüüd on elu edasi läinud ning rahvusvaheline organisatsioon nimega Vihtide ja Mõõtude Peakonverents oma Pariisi-lähedasel kohtumisel reedel välja kuulutanud neli uut SI-süsteemi eesliidet.
Otsus hakkas kehtima väljakuulutamise hetkest ja nüüd tuleb meil harjuda niisuguste veel uudselt kõlavate ühikutega nagu ronnagramm, kvetabait, rontosekund ja kvektomeeter.
Teisest küljest kõlab suhteliselt kompaktselt ja hoomatavalt, kui öelda näiteks, et maakera mass on kuus ronnagrammi. Ja elektroni mass, kui soovite, on umbes üks kvektogramm.
Ronna tähendab 1027, kveta tähendab 1030, ronto tähendab 10–27 ja kvekto tähendab 10–30.
Uued eesliited kõlavad suhteliselt suvaliselt, ja seda nad ka on — suhteliselt. Aluseks on võetud kõlaline sarnasus kreeka keele arvsõnadega ennea ehk üheksa ja deka ehk kümme. Ennea — ronna, kveta — deka; midagi nagu oleks.
See lähenemine on ühest küljest kooskõlas varem kasutusele võetud eesliidete nimetamispõhimõtetega, mis tulenevad samuti mitmesugustest arvsõnadest, kuid teisalt vajadusest omistada igale eesliitele ka ühetäheline lühend, mis oleks samas ta esitäht, kuid ei läheks segi muude mõõtühikusüsteemis juba kasutusel olevate tähistega.
Nii on mindud siis seda veidi kummalist ja fantaasiaküllast rada, kuid otsustajate sõnul siiski põhjalikult läbimõeldult.
Edaspidi, kui eesliiteid veel juurde on vaja, võib kõigi nende põhimõtete üheskoos järgimine minna juba päris keeruliseks. Võib-olla kuulutatakse siis ametlikuks sellised mitmekordsed nimetused nagu kilokvetabait.
Just baidi kordistusühikute põletav puudus ongi uute eesliidete välmimise pakiliseks teinud, sest andmete hulgad üha kasvavad, nagu ka andmekandjate maht.
Kuigi bait ei ole ametlikult SI-süsteemi ühik, on ta nii tähtis ja oluline, et on pannud vihtide ja mõõtude peakonverentsilisi taas konstruktiivselt pead kratsima ja meile teiega seeläbi ka natuke rõõmu valmistama.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Err.ee
