Riigikogus läbisid esimese lugemise veeseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu joogivee direktiiv. Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogivee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani.
Muudatuste eesmärk on tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale, vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale. Riskipõhine joogivee ohutuse hindamine võimaldab veekäitlejatel edaspidi keskenduda just neile ohtudele, mis on konkreetses piirkonnas. Lisaks tuleb joogivee käitlejatel ja riigil anda edaspidi tarbijale veel rohkem teavet joogivee kvaliteedi ja käitluse kohta.
Eesmärk on kasvatada tarbijates usaldust kraanivee suhtes, et vähendada pudelivee jaoks plasti tootmist, jäätmeteket ja säästa seeläbi keskkonda. Muudatus mõjutab umbes 600 veekäitlejat, sh ettevõtted, eraisikud, mittetulundusühingud, ühistud, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevat 1355 veevärki. Ligi 700 veevärgile tellib riik hüdrogeoloogilise uuringu, millega määratletakse nende veevõtukohade toiteala.
Riskihindamise lihtsustamiseks on plaanis arendada ka veebipõhine rakendus, mis võimaldab veekäitlejail edaspidi hinnata võimalikke valgalast või toitealast ning veevarustussüsteemist tulenevaid riske ja ohtusid joogivee kvaliteedile. Terviseamet määrab prioriteetsed avalikud vee tarbimiskohad, kus tuleb hakata samuti riske hindama, nt haiglad, haridus- ja hoolekandeasutused, majutusasutused jt.
Seaduse muudatustega täpsustatakse kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel. See tähendab, et omavalitsus peab selgitama välja oma territooriumil inimesed, kellel puudub juurdepääs joogiveele ning teavitama neid võimalustest ühisveevärgiga liitumiseks või alternatiivsetest võimalustest joogivee saamiseks. Ühe võimaliku meetmena nähakse ette avalike veekraanide paigaldamist.
Lisaks ajakohastatakse nii vee kvaliteedinäitajaid kui ka nende piirväärtuseid – kokku tuleb joogivees hakata määrama lisaks senistele kaheksat uut keemilist ja mikrobioloogilist näitajat, teiste hulgas näiteks endokriinfunktsiooni häirivad ühendid, ravimijäägid ja mikroplast. Nende ainete esinemist peab veekäitleja edaspidi riskihindamise käigus seirama nii valgalal kui veevarustussüsteemis.
Veeseaduse muutustustega kehtestatakse ka miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile. Veekao vähendamiseks tuleb suurtes Tallinna, Tartu ja Narva linna veevärkides, kes varustavad vett rohkem kui 10 000 m3 ööpäevas ja/või enam kui 50 000 inimesele, hinnata edaspidi veelekkeid uue Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud metoodika alusel.
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril, mis on ühtlasi direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 30. november 2022. a.
