„Praeguste uuringute tulemused lubavad väita, et Estonia huku 1997. aastal valminud lõppraportisse tuleb teha muudatusi. Raportis olevad faktivead tuleb ära parandada, kuid praeguseks teada olevad andmed ei anna alust arvata, et peaks muutma ka laevahuku lõppjäreldusi,“ rääkis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil Ohutusjuurdluse keskuse ning Estonia vigastusi uuriva töögrupi juht Rene Arikas. Erikomisjon käsitles täna parvlaeva Estonia huku uurimise rahastamist.
Arikase sõnul annavad uued leitud faktid ning järeldused aluse muuta õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (The Joint Accident Investigation Commission, JAIC) raportit. Kui esialgse hindamise eesmärgiks oli uurida vigastusi laeva paremas pardas, mida näidati esmakordselt 2020. aastal avaldatud Discovery Networki filmis, ning teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust raportit muuta, siis nüüd on see vajadus saanud selgeks. „Kuna uuringute käigus tuvastasime erinevaid vigastusi ja deformatsioone kogu laevakere ulatuses, on vajalik kogu vraki veelkordne põhjalik uurimine. Kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei ole põhjust, kuid seni kehtinud valed faktid lükkame ümber,” lubas Arikas.
Uuringute järgmiste sammudena on kavas ferromagneetiline uuring, laserskaneerimine ja fotogrammeetriline uuring ning jätkata merepõhja hoovuste ja nähtavuse jälgimist. Alustatud on jooniste skaneerimise, digitaalse kaksiku loomise ja erinevate simualtsioonidega.
Intervjuud pääsenutega
Samuti viiakse läbi intervjuusid laevaõnnetusest pääsenute, laevameeskonna liikmete ning teiste õnnetusega vahetult seotud inimestega, edastas Arikas. Intervjuusid tehakse veel poole aasta jooksul ligikaudu 100 inimesega nii Eestis kui ka väljaspool. „Need usutlused on väga detailsed hõlmates ka seda, kuidas inimesed laevas liikusid, mida kuulsid ja nägid ning kuidas pääsesid. Need pole politseiuurimise osad, kuid paljud soovivad meie uurimisele kaasa aidata ning meenutavad üksikasjalikult, kuidas nad tol hetkel käitusid.“
Kõneldes edaspidisest kavast tõi Arikas välja, et uue võimaliku mereekspeditsiooni käigus on vaja merepõhjast üles tuua vööriramp, samuti muid vraki säilinud osi, nagu atlandi lukk ja kinnituspoldid. Uuringute kogumaksumuseks on tema hinnangul enam kui 5,2 miljonit eurot. „Kordades on suurenenud uuringute maht, mida põhjustavad leitud vigastused üle kogu laeva kere. Samuti on kordades tõusnud maailmaturu hinnad kõikidele mereuuringutega seotud toimingutele,“ lausus ta.
Rahandusminister lõppraportis ei kahtle
Seevastu rahandusminister Annely Akkermann ei näinud uurimise seiskumist rahapuuduse pärast. „Rahajäägid selleks on piisavad. Kasutamata on rohkem kui kaks miljonit eurot, millest peaks vähemalt selleks aastaks jätkuma. Järgmiseks aastaks ootame lisataotlust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kelle haldusalas uurimine on,“ ütles ta.
Rahandusminister pidas vajalikuks märkida, et kuigi tehnoloogia areng võimaldab leida täiendava uurimise käigus uusi andmeid ja püstitada ka uusi teese laevahuku põhjuste kohta, ei lükka praeguseks välja toodud uued faktid ümber seniseid ühiskomisjoni lõppraporti järeldusi Estonia huku kohta.
Kurm uurib ka kokkupõrget merepinnal
SA Mare Liberum juhataja Margus Kurm tõi aga välja just uute uuringute põhjal võimaluse ümber lükata ka senine ametlik laevahuku versioon. „Norra uurijad on meile kinnitanud, et laeval avastatud suured vigastused võisid olla tingitud nii kokkupõrkest merepõhjaga kui ka kokkupõrkest veepinnal teise ujuva objektiga. Meie arvates on seda versiooni vaja edaspidi uurida niisama põhjalikult kui ametlikku versiooni. Seda enam, et inimeste meenutustes jääb järjest enam kõlama versioon, kuidas nad hakkasid pesuväel oma kajutitest põgenema pärast seda, kui kuulsid ülekaalukalt alarmeerivalt kriipivat häält, mida võis tekitada kokkupõrge teise ujuva alusega“ põhjendas ta.
Kurm andis ka ülevaate sihtasutuse uurimissuundadest. Tema sõnul tehakse osa uurimistoiminguid paralleelselt riikliku töögrupiga ning vahetatakse ka informatsiooni, kuid järeldusi tehakse iseseisvalt. „Kui jõuame ühistele järeldustele laevahuku kohta, siis on põhjust neid usaldada. Kui aga meie teeme teistsugused järeldused, siis tuleb inimestel kaaluda, kelle järeldused on veenvamad,“ tõdes ta.
