Justiitsministeerium soovib kohalike omavalitsuste volikogude liikmetele kehtestada eesti keele oskuse kontrolli. Samas ei ole Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul volikogud olemasolevaid reegleid piisavalt kasutanud.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles ERR-ile, et ministeerium kaalub kandidaatide eesti keele taseme kontrollimist nii enne kui ka pärast valimisi. “Et on nii eelkontroll teatud inimestele, näiteks kes ei ole eestikeelset kooliharidust omandanud, aga juhul kui siiski seda eelkontrollis ei selgu, see selgub töö käigus, siis on võimalik järelkontrolli teha,” selgitas ta.
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul võiks taas kasutusse võtta seaduse, mis kehtis 2001. aastani. “Siis oli seadusesse kirjutatud teatud hulk tegevusi, mida volikogu liige peab suutma eesti keeles teha ja kandiderimisel iga inimene paneb selle taha linnukese – ma saan hakkama,” ütles ta.
“Nii et tõenäoliselt siis võiks see olla umbes seline proteduur, et inimene valitakse ära selle sõna alusel, mida ta on öelnud, et ma oskan eesti keelt piisvalt. Ja kui siis volikogu töös selgub, et ta hakkama ei saa, et ta nõuab endale tõlki, siis võiks näiteks keeleamet hinnata tema keeleoskust ja anda selle arvamuse edasi vabariigi valimiskomisjonile, kes siis seda juba edasi menetleb,” selgitas Tomusk.
Danilson-Järg ütles, et kui riik on kehtestanud kandidaatidele eesti keele oskuse nõude, siis on mandaadi äravõtmine puuduliku riigikeele oskuse tõttu õigustatud, sest kandidaat on enda kohta esitanud valeandmeid.
“Eelkontroll on selles mõttes tulemuslikum, sest siis inimene ei ole veel valimistel kandiderinud ja muidu oleks ka olnud võimalik kellelegi teisele oma hääl anda,” lisas Danilson-Järg.
Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski hinnangul ei ole volikogud ja nende esimehed samas praegu piisavalt kasutanud võimalusi, mis on seadusega juba olemas. Tema sõnul peaksid volikogu liikmed ja esimehed praegust seadust jõulisemalt kasutama. Seaduse kohaselt võib volikogu esimees võõrkeelse sõnavõtu katkestada või otsustada sõna üldse mitte anda.
“Volikogu ja selle esimees peavad tagama, et töö toimub eesti keeles. Inimene, kes ei valda selle asutuse töökeelt, ei saa oma valijaid esindada ja sellest lähtudes peaks valija talle selle hinnagu andma,” lisas Ossinovski.
Ossinovski sõnul võib teatud keeletaseme nõudmine tekitada vaidlusi: “Et mismoodi me siis hindame seda, et missugune keeleoskuse tase on piisav selleks, et selle tööga toime tulla. Nii et ma arvan, et tõsusam on seda probleemi lahedada selle kaudu, nagu seadus seda täna ette näeb.”
Ka keeleameti peadirektor Tomusk ei poolda teatud keeletaseme nõuet. “Seda kindlasti ei tule, sest keeleoskuse tõendamisel on nii palju erisusi ja me ei suudaks neid asju ära menetleda.”
Justiitsministri hinnangul jõuab eelnõu riigikokku detsembris.
Err.ee