Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi.
Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamise ja rahvastikukriisi lahendamisega. Plaanitavate muudatustega anname peredele sõnumi, et lapsed on Eesti riiki oodatud ning majanduslikud põhjused ei tohi jääda ainsaks takistuseks, miks lapsed perre sündimata jäävad. Lasterikaste perede toetusi indekseerides seome toetused palga- ja elukalliduse tõusuga, mis tähendab, et riigi tugi on püsiv,“ lausus ta.
Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul on toetuste tõstmine igal juhul õige, kuid asetab suuremad pered märkimisväärsesse eelisseisu. „Eesti riigi jaoks peaksid kõik lapsed olema ühtmoodi tähtsad ja lastetoetus peaks olema ühesuurune hoolimata sellest, mitu last on peres. Ühe ja kahe lapsega pered hakkavad saama 80–160 eurot lapsetoetust ehk 33 protsenti senisest rohkem, samal ajal kolme lapsega pere toetus tõuseb koguni 65 protsenti, 860 eurole. Selline vahetegemine jätab ühe ja kahe lapsega peredele okka hinge,“ märkis Kotka.
Eelnõu tähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Sotsiaalkomisjon otsustas saata perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) Riigikogu täiskogu ette 19. oktoobril ettepanekuga esimene
