1. oktoobril algab ajujahihooaeg sõralistele ulukitele. Nädalavahetustel peetavad ühisjahid võivad suurendada metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahipidamise eesmärk sõralistele nende arvukuse reguleerimine. „Liialt kõrged arvukused põhjustavad õnnetusi maanteedel, erinevaid haiguseid ja samuti suurenevad kahjud nii põllumajandus- kui metsakultuuridele. Kui palju täpselt tuleb küttida, selle ülesande annavad jahimeestele maakondlikud jahindusnõukogud, olles arvestanud sealjuures teadlaste soovitusi,“ selgitas tegevjuht.
„Kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel ja teedel oranži riietusega jahimehi, siis on kindlasti tegemist ühisjahiga suurulukitele. Palume mõistvat suhtumist, sest jahimehed täidavad nii ühiskondliku kui riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja metssigade puhul ka taudiohu vähendamisel,“ lisas tegevjuht.
Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 4451 põtra, 3263 punahirve ja 21 764 metskitse. Vastavalt jahindusnõukogu otsusele ja Keskkonnaameti peadirektori käskkirjale tuleks küttida kokku ca 14 000 metssiga, mis oli ka teadlaste soovitus. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.
Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:
· Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
· Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates, ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
· Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
· Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
· Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
