Euroopa Liidu riigid ei suuda saavutada kokkulepet Venemaa naftale piirhinna kehtestamises ja tõenäoliselt lükkavad selle teema edasi seni, kuni pole kokku lepitud laiemas sanktsioonipaketis.
Käimasolevate läbirääkimistega kursis olevate inimeste sõnul on Küpros ja Ungari nende riikide hulgas, kes on avaldanud vastuseisu nafta piirhinna ettepanekule. Sanktsioonid ELis nõuavad ühehäälsust, mis annab igale riigile tõhusa vetoõiguse, vahendab Bloomberg.
ELi täidetsaatev vorgan Euroopa Komisjon kohtus nädalavahetusel liikmesriikide esindajatega, et püüda piiravate meetmete osas kompromissi leida. Riigid võivad nõuda esialgse kokkuleppe sõlmimist enne ELi liidrite mitteametlikku kohtumist Prahas 6. oktoobril.
EL püüab kehtestada karmimaid sanktsioone pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas eelmisel nädalal vägede „osalisest mobiliseerimisest” ja alustas ÜRO poolt hukkamõistetud „referendumite” korraldamist okupeeritud Ukraina piirkondades. Muude meetmete hulgas, mida arutatakse, on teemantide impordikeeld ja teatud terasetoodete impordi keelustamine.
27 liikmesriiki olid ELi allikate väitel lähedal ka sellele, et toetada ettepanekut piirata relvades kasutatavate elektroonikakomponentide eksporti Venemaale.
Liikmesriigid väidavad, et Ukraina-vastastes relvades kasutatavatele elektroonilistele komponentidele juurdepääsu piiramine on üks tõhusamaid vahendeid Venemaa sõjaväe tegevuse piiramiseks, eriti kuna Moskva vajab rohkem relvi kuni 300 000 täiendava sõduri jaoks, keda ta soovib mobiliseerida.
EL-i soov kehtestada Venemaa naftale piirhind on sarnane USA püüdlustega hoida ära toornafta hinna hüppelist tõusu ja piirata Moskva energiamüügist saadavat tulu. Tööstusriikide G7 grupp jõudis käesoleva kuu alguses poliitilisele kokkuleppele piirhinna osas ja Euroopa Komisjon teatas, et kavatseb ettepaneku ellu viia.
Paljud detailid vajavad veel silumist, sealhulgas see, mis hinnaga liikmesriigid ülempiiri kehtestavad. Kõik meetmed peaksid jõustuma enne 5. detsembrit, kui jõustuvad varem vastu võetud ELi meetmed, mis keelavad meritsi veetava nafta impordi ja selle saatmiseks vajalikud teenused.
Juunis vaidlesid 27 ELi liikmesriiki nädalaid kaubeldes praeguste naftameetmete tingimuste üle, mis hõlmavad nafta ja naftatoodete piiranguid Venemaa meretranspordile, torujuhtmete tarnete erandit ja keeldu osutada Venemaa naftaekspordile teenuseid nagu kindlustus. USA on püüdnud neid keelde leevendada, kuna kardab, et need võivad kaasa tuua ülemaailmse naftahinna tõusu.
Jääb ebaselgeks, kui tõhus oleks piirhinna režiim, eriti kuna mõned Venemaa suurimad ostjad, sealhulgas Hiina ja India ei ole nõustunud sellega ühinema. USA ametnikud on väitnud, et piirhind võib toimida ka siis, kui paljud ostjad ametlikult sellega ei ühine, kuna nad võivad siiski kasutada süsteemi Moskvaga peetavatel läbirääkimistel madalamate hindadega.
Piirhinna kehtestamine nõuab liikmesriikidelt riiklike huvide kõrvalejätmist Euroopa solidaarsuse kasuks.
ELi riigid, kes saavutasid erandi torujuhtmete kaudu saadud naftale, tahavad tagada, et need jääksid puutumata, samas kui mere kaudu importivad riigid võiksid püüda siduda piirhinda praegu kavandatava meretranspordi täieliku keeluga. Laevandusriigid nagu Kreeka, Küpros ja Malta võivad samuti soovida oma tööstust meetmete eest kaitsta.
Eestinen.fi
