Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised

Tallinnas saab toiduabi juba peaaegu 40 000 peret ehk ligi 85 000 inimest.

“Praegu poodi minnes ei saa ühtegi korralikku asja enam pooleteise kuni kolme euro eest kätte – see on julm, kui palju toit maksab,” lausus mustamäelane Reimo (50), kes saab toimetulekutoetust ning koos sellega ka toiduabi. Üldse vajab Tallinnas toiduabi juba peaaegu 40 000 peret ehk ligi 85 000 inimest.

Lisaks aitab linnaosavalitsus mehel tasuda korteri üüri- ja kommunaalkulud. Ametlikku töökohta ei saa Reimo endale lubada, sest kohtutäitur jätab tema pangaarvele üksnes pool alampalgast ehk 270 eurot kuus. Selline olukord sunnib juhutöid otsima. “Elame üürikorteris kahekesi pojaga, kes tuli sõjaväest,” rääkis mees. “Poeg töötab abikokana mainekas restoranis, kuid ametlikult teda sinna tööle ei võeta, ja tervisekindlustust tal ei ole. Mustalt makstakse pojale kuus eurot tunnis, olgugi et lauad on alati täis ja külastajate vähesuse üle restoran kurta ei saa.”

See on julm, kui palju toit maksab.

Kahetoalise korteri omanik küsib Reimolt 490 eurot üüri kuus, kuid alates novembrist tuleb maksta sada eurot rohkem. Mees on mures, mis veel talvel saama hakkab – viimati oli elektriarve 90 eurot, kuigi kumbki neist pojaga päeval kodus ei viibi. “Kui toimetulekutoetust ei saaks, oleks päris raske,” tõdes Reimo. “Praegu poodi minnes vaatad, et ühtegi korralikku asja ei saa enam pooleteise kuni kolme euro eest kätte – see on julm, kui palju toit maksab.”

Hinnatõus ja kallinevad energiaarved on sundinud inimesi järjest enam toiduabi küsima. Kui aasta alguses sai iga nelja kuu tagant jagatavat riiklikku toiduabi 15 600 inimest, siis septembris oli neid juba ligi 35 000. Poodides üle jäänud, aga igati kõlbulikku toitu jagas toidupank poole aastaga 2,1 miljonit kilo. Seegi arv on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tublisti kasvanud.

Reimo tunnustab, kuidas Mustamäe ja Kristiine linnaosad oma elanike eest hoolitsevad. “Eelmisel sügistalvel veel Kristiine linnaosas elades saime Euroopa toiduabi koguni kord kuus – võib-olla olid need eelmiste jagamiste jäägid,” meenutas ta. “Koroonaepideemia ajal jagas linnaosa oma elanikele toiduabi pluss pesuvahendeid, maske ja desoaineid.”

Toidupangas pole Reimo nüüd enam igal nädalal käinud. “Mul on kapp kaerahelbeid ja jahu juba nii täis, et osa kuivaineid jagasin laiali,” rääkis ta. “Me pojaga ei söö nii palju putrusid kui ehk väikeste lastega pered. Toidupangast olen saanud näiteks rohelisi salateid, mille aegumistähtaeg kohe saabumas, realiseerimistähtaja ületanud saia-leiba ning küpsist.”

Reimo tunneb puudust lihasaadustest, mida toidupangas kahjuks enamasti ei jagata. Samuti tunnetab ta, et ilmselt on abivajajaid rohkem. “Kui varem oli Euroopa toidupakk 12-15 kilo raske, nii et seda andis koju tassida, siis nüüd on see üsna kokku kuivanud,” lausus ta. “Kas tahtjaid on nii palju, et ei jagu enam kõigile?”

Hädasolijate arv on suurenenud

Toiduabi jagab toidupank igal nädalal neile, kelle nimed on edastanud kohalik omavalitsus, pealinnas seega linnaosa valitsuse sotsiaalosakonnad. “Iganädalane annetatud toiduabi koosneb annetatud toidust ning kauplusekettidest päästetud toidust,” selgitas toidupanga kommunikatsiooni- ja projektijuhi Liisa Rebane-Mäe. “Saame õhtuti kauplustelt suures kogustes toitu, mis koosneb tihti “kõlblik kuni” produktidest, mida jagame enne vastava kuupäeva möödumist. Päästetud toidu osakaal on 90%.”




Septembri lõpuks oleme jaganud rohkem toidupakke kui terve eelmise aastaga kokku.

Rebane-Mäe sõnul on abivajajate arv järjest suurem. “Septembri lõpuks oleme jaganud rohkem toidupakke kui terve eelmise aastaga kokku,” lausus ta. “Võrreldes eelmise aastaga on näha selget abivajajate arvu kasvu. Tõus algas jaanuarist, kui inimesed pidid toime tulema kõrgete elektri- ja kütusehindadega, mille tõttu sattusid paljud hätta. Märtsist hakkas lisanduma hulganisti Ukrainast saabunud sõjapõgenikke, kes on nüüdseks liidetud siinsesse sotsiaalsüsteemi ning jõuavad enamasti meie nimekirjadesse samamoodi nagu Eesti abivajajad.”
Praegu jagatakse üle Eesti toidupangale annetatud toiduabi ligi 20 000 abivajajale nädalas, eelmisel aastal oli see arv 5000 võrra väiksem.

Ka Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti andmetel on toiduabi saajate arv aastaga tublisti kasvanud: kui 2021. aasta esimesel poolaastal sai abi 21 672 peret, siis käesoleva aasta esimesel poolel 37 936. “Pärast abisaajate väikest langust suve alguses oli juba augustis näha väiksest tõusu. Oluline kasv on seotud Ukraina sõjapõgenikega, kuid ka elukalliduse tõusuga,” tõdes ameti juhataja asetäitja Arne Kailas.

Sissetulek loeb

2021. aastast jagatakse Euroopa Liidu toiduabi neli korda aastas, sest abi vajati varasemast sagedamini. Võrreldes eelmise kvartaliga on toiduabi saajate arv suurenenud 13 908 inimese võrra.
Oktoobri lõpus algab neljanda kvartali toiduabi jagamine.
Mustamäe sotsiaaltöö talituse juhataja Kristel Vaino sõnul on linnaosas hädas inimesi neli ja pool korda rohkem. “Kui eelmisel aastal oli meil toimetulekutoetuse taotlejaid iga kuu 110-140, siis selle aasta esimesel poolaastal ühes kuus juba pea 500,” rääkis ta. “Väljamakstav toimetulekutoetuste summa erinevus oli nende perioodide võrdluses kuuekordne.”

Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöö talituse peaspetsialist Maria Krastõljova ütles, et toiduabi on mõeldud just toimetulekuraskustes peredele ning selle saamine sõltub pere sissetulekust. Linn saab seda pakkuda ka neile, keda Euroopa abifond aidata ei saa. “Toiduabi taotlemiseks tuleb toimetulekuraskustes inimestel pöörduda oma linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda,” ütles Krastõljova. “Sotsiaaltöötaja hindab, kuivõrd on inimesel toiduabi vaja, ning otsustab, kas ta lisatakse abisaajate nimekirja. Nimekirju uuendatakse regulaarselt, kuna toiduabi on ajutine.”

Tule igal juhul abi küsima!

Kõige rohkem on toiduabi vajajaid Põhja-Tallinnas ning kõige vähem Kesklinna linnaosas. Enamik toiduabi saajaid on lastega pered, eakad ja töötud. “Neist paljudel jääb kätte ainult 200 eurot kuus,” märkis Krastõljova.
Tingimata tahab Krastõljova ümber lükata eelarvamuse, justkui ei ole mõtet sotsiaalosakonda abi küsima minna, kui igakuine brutopalga suurus õigust toetusele justkui välja ei anna. “Teinekord palume ka pangakonto väljavõtet ning vaatleme rahalisi kohustusi,” selgitas ta. “Arvestame sedagi, mis inimesele lõpuks kätte jääb. Lähtume soovist aidata ja püüame lahendusi leida, hinnates inimese abivajadust individuaalselt. Ka siis, kui pelgalt suuremat sissetulekut vaadates võiks kohe “ei” öelda.”

Krastõljova tõdes, et praegu kohtab Facebookis igasuguseid gruppe, kus jagatakse muljeid ja kogemusi. “Olen ise lugenud, kuidas üks ütleb: mina käisin kunagi linnaosavalitsuses ja mulle toiduabi ei antud, kuna sissetulek oli suurem,” lausus Krastõljova. “Samas on igaühe lugu erinev. Võib-olla jättis see inimene midagi rääkimata, miks ta abi ei saanud? Kellel on raske, võiks ikkagi ise kohale tulla, rääkida spetsialistiga ja uurida, mis võimalused tal on. Läheneme igale abivajajale individuaalselt.”

Rebane-Mäe julgustab raskesse olukorda sattunuid oma linnaosa sotsiaalosakonnaga ühendust võtma. “Veel eelmisel aastal oli annetatud toiduabi sihtgrupp piiratum, kuid selle aasta algusest muutis sotsiaalministeerium seda ning toiduabi on võimalik saada ka neil, kes on sattunud ootamatult raskustesse, kuid ei saa näiteks sotsiaaltoetusi,” kinnitas ta.

Eestis visatakse aastas ära ligi 84 000 tonni söömiskõlbulikku toitu. Enim läheb toitu raisku kodudes ning kõige rohkem satub prügikasti köögivilju ja valmistoitu. Samas elab sotsiaalministeeriumi andmetel Eestis hinnanguliselt 300 000 abivajajat, kes vajaksid toiduabi.
Kes vajab toiduabi kohe, võib ühendust võtta kohaliku supiköögiga.




Kust ja kuidas saada toiduabi?

Tallinna linna pakutava toiduabi kohta leiab infot: https://www.tallinn.ee/et/teenused/toiduabi
Supiköök on avatud kõigile, kel on raskusi rahalise toimetuleku ja sellest tulenevalt ka toidukorra tagamisega.
JK Taverni supiköök (Pae 19/1) töötab iga päev kella 12-14.30. Kaasa saab toitu argipäeviti kella 9.30- 11.30.
Päästearmee supiköök (Laevastiku 1a) on avatud teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 11-13.30. Täiendavalt on võimalik supiköögist saada kaasa leiba/saia.
Riigi toiduabi saavad näiteks toimetulekutoetuse saajad või kodutud. Selleks peab pöörduma oma linnaosa sotsiaaltöötaja poole. Seda toiduabi saab jaanuaris, aprillis, augustis ja novembris.
Toidupangad jagavad toiduabi kogu aasta jooksul. Seda saavad inimesed, kelle puhul on nende sotsiaaltöötaja veendunud, et abi on tõesti vaja. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul.
Keskturu juures Grossi poe taga parklas aadressil Keldrimäe 9 asub ka FudLoopi toidujagamiskapp. Selle kasutamiseks peab registreeruma veebilehel www.fudloop.ee
Abi saab nii linnalt, riigilt kui ka supiköögist

“Kui perel on elukalliduse tõusu vm põhjusel tekkinud raskusi, soovitan kindlasti pöörduda oma linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda,” lausus abilinnapea Betina Beškina. “Sealsed spetsialistid annavad nõu, osutavad abi ja abistavad ka taotluste vormistamisel.”




Beškina rõhutas, et inimesed peavad saama vajadusel toiduabi. “Selleks on riigi tagatud Euroopa abifondi toiduabi ning Tallinna linna pakutav toiduabi, mida koos toidupangaga pakutakse vähekindlustatud peredele,” ütles ta. “Samuti on Tallinnas supiköögid, mis pakuvad inimestele, kel ei ole piisavalt raha endale ja oma perele toidu ostmiseks, sooja sööki. Lisaks jagatakse toitu reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti keskturu Lastekodu ja Torupilli otsa nurgal asuvas parklas.”

Abilinnapea julgustab kõiki abivõimalustega tutvuma. “Infot saab nii linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast kui linna kodulehelt,” mainis ta. “Samuti on võimalik toetuste taotlusi esitada e-teeninduse kaudu linna iseteeninduskeskkonnas taotlen.tallinn.ee.”

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus