Tuleval nÀdalal allkirjastatakse Ukrainas koostöömemorandum, mille kohaselt finantseerib ja ehitab Eesti Ŝõtomõri oblastisse Ovrutši linna lasteaia. Linnapea hinnangul on aktiivne sõda selles piirkonnas sisuliselt lÀbi, ehkki Valgevene piir jÀÀb otse linna taha.
15 000 elanikuga Ovrutš jÀÀb Valgevene piirist 12 kilomeetri kaugusele. Sealt lÀhedalt liikusid Vene vÀed sõja alguses Kiievi peale. Linna pommitati tugevalt.
“Vaenlase õhurÃŒnnakutes hÀvis praktiliselt tÀielikult 450 korterit, 178 maja ja enam kui 30 kriitilise tÀhtsusega infrastruktuuriobjekti, nende hulgas koolid, lasteaiad, spordisaalid. Lapsed õpivad praegu distantsõppel, lasteaiad tÀna ei tööta,” rÀÀkis linnapea Ivan Korudi.
Linna keskele, parkimisplatsile ehitab Eesti lasteaia. Plaanide jÀrgi pannakse moodulmaja kokku kevadel. Selle alla on planeeritud ka pommivarjend.
“Ukraina on tÀnaseks pÀevaks vaadanud ÃŒle oma ehitusnormid ja tÀna tuleb juba iga ehitise puhul nÀha projektis ette ka varjendit,” ÃŒtles aselinnapea Vladimir GriÅ¡kovets.
Valgevene piir on seal lÀhedal. “Aktuaalne kaamera” uuris, kui turvaliselt kohalikud ennast praegu tunnevad.
“Juba enam-vÀhem. Raketilööke enam pole, ei pommitata enam,” ÃŒtles Vitali.
“100 protsenti ma ei saa öelda, et siin on ohutu, sest igal juhul on oht olemas. Seetõttu oleme kogu aeg valmis kohvreid pakkima, et kuskile Àra sõita,” ÃŒtles Tatjana.
“Nii palju, kui ma võin öelda tÀnaseks pÀevaks, siis Ukraina relvajõud, piirivalvevÀed, rahvuspolitsei teeb kõik selleks, et vaenlast sisse mitte lasta. Rohkem ma öelda ei saa,” rÀÀkis Korudi.
Mida linnapea kaamerasse öelda ei saa, on see, et piir on sisuliselt mineeritud ja õhutõrje peab.
Kohalik pÀÀsteteenistus on aga kõigest sellest, mida venelased on linna ja selle lÀhedusse maha jÀtnud, teinud vÀljapaneku. Seal on ka Genfi konventsiooniga keelatud kassettrelv.
“See on kassetraketi jupp, Gradist, BM 21, lennukaugus on 20 kilomeetrit,” kirjeldas OvrutÅ¡i pÀÀsteteenistuse ÃŒlem Aleksander.
Elu lÀheb edasi ja kõik ehitatakse uuesti Ìles. Ka pommiaukudele.
Err.ee