Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele turvaseaduse uue tervikteksti, mille eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada selle õigusselgust ja -kindlust.
Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul soovitakse eelnõuga tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse. Samuti soovitakse sellega edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks.
„Heameel on, et eelnõuga kaotatakse piirang, mille järgi ei saa praegu 18-aastased isikud turvateenistujana töötada. Kehtiva seaduse järgi peab turvateenistuja olema vähemalt 19-aastane, ent selline piirang on tarbetu ja võib piirata noorte siirdumist tööturule turvategevuse valdkonnas. Eelnõu järgi peab turvateenistuja olemalt vähemalt 18-aastane,“ ütles Pikhof.
Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson toonitas, et väga oluline on eelnõu menetlusse kaasata kõik asjassepuutuvad osapooled ja kuulata ära nende arvamused.
Eelnõuga luuakse katustermin turvateenistuja, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa olla turvateenistuja. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja.
Turvategevust hakati praegusel kujul reguleerima 1980. aastate lõpus. Kehtiv redaktsioon võeti vastu 19 aasta eest. Uue redaktsiooni loomine võeti õigusloomes eesmärgiks 2015. aastal, mil alustati eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 28. septembril. Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil.
