Vene uudisteagentuurid teatasid öösel, et teisipäeva varahommikul ründasid Aserbaidžaani väed Armeeniat, vahendavad Reuters ja Interfax.
Aserbaidžaan ja Armeenia on mõlemad teatanud kaotustest enda vägede seas.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan helistas öösel Venemaa presidendile Vladimir Putinile, mille käigus informeeris Vene riigipead Aserbaidžaani rünnaku kohta, vahendas Vene agentuur Interfax.
Pašinjani sõnul alustasid Aserbaidžaani väed rünnakut südaöösel suurtükkidest ja teistest suurekaliibrilistest relvadest. Samuti on rünnakutes kasutatud droone.
Interfaxi sõnul on Armeenia meedia teatel rünnaku alla sattunud Goris, Kapan, Vardenis ja Jermuk. Samuti kinnitas hiljem Armeenia kaitseminister Aram Torosjan, et lisaks sattusid rünnaku alla ka Sotk, Artanish ja Ishkhansar.
Torosjan lükkas tagasi Aserbaidžaani poole väited, et rünnakut alustasid armeenlased.
Aserbaidžaani kaitseministeeriumi sõnul tegelesid armeenlased esmaspäeva õhtul luuretegevusega kahe riigi piiril ning liigutasid piirialale ka relvastust.
Aserbaidžaan väitis, et ründab ainult militaarsihtmärke.
Nikol Pašinjan helistas ka Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kellelt palus rahvusvahelise kogukonna abi kriisi lahendamiseks. Macron kutsus ülesse olukorda de-eskaleerima ning nimetas rünnakut õigustamatuks.
Armeenia on pöördunud kriisi lahendamiseks nii Venemaa, endise Nõukogude Liidu riike koondava Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja ÜRO julgeolekunõukogu poole.
Viimati palus kollektiivse julgeolekupakti kaudu sõjalist abi kriisi lahendamiseks 2022. aasta alguses Kasahstan, mille käigus Vene dessantväelased saadeti riiki aitamaks maha suruda rahutusi sealse valitsuse vastu.
Aserbaidžaan ja Armeenia on pidanud rahukõnelusi, et leida lahendus Mägi-Karabahhi küsimusele.
Armeenia väed kaotasid 2020. aasta sõja Aserbaidžaanile, mille käigus paigutati piirkonda ka Vene rahuvalvajad.
Mägi-Karabahh kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt Aserbaidžaani koosseisu, kuid seal elavad praegu ainult etnilised armeenlased.
Ameerika Ühendriikide välisminister Anthony Blinken on rünnaku juba hukka mõistnud ning kutsunud üles vaenutegevuse kohesele lõpetamisele.
Err.ee
