Riigikogu lõpetas elektrituruga seotud eelnõude esimese lugemise
Riigikogu erakorralisel istungjärgul läbisid kaks elektrituruga seotud eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab seaduseks saades piiritleda elektri tootmishinda ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena.
Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.
Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab Konkurentsiamet, võttes arvesse tootja sisendhindu, keskkonnatasusid ja mõistlikku kasu tootmisest. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Kodutarbijad saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.
Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembrikuu keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja Konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K), Rene Kokk (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Mart Võrklaev (RE) ja Indrek Saar (SDE).
Aas ütles, et tuleks rakendada need meetmed, mis eelmisel talvel olid, koheselt, seda enam, et need meetmed hõlmavad ka toasooja, need meetmed hõlmavad ka gaasi, sest elekter ei ole ainukene energiakandja, mis on kalliks läinud. Täiesti välja on jäänud ettevõtjad, mis on selle eelnõu üks suurimaid probleeme.
Kokk toonitas samuti, et kahtlemata on kodutarbija väga oluline. Täna tuleb vastu tulla inimestele ja tuua see elektrienergia hind nii madalaks kui võimalik. Aga kui me ei mõtle ettevõtluse toetamise peale ja ettevõtjate peale, siis see lähenemine on täiesti vildakas. Kui meil ei ole ettevõtlust, siis meil ei ole varsti inimestel enam tööd, meil ei ole maksumaksjaid riigile, meil ei ole tööandjaid. Tema hinnangul tuleks kohe Nord Poolist väljuda.
Seeder märkis, et vajadus kiire reageerimise järele on ju meile kõigile arusaadav ja ebanormaalsed elektrihinnad, ebanormaalselt kõrge inflatsioon, kõrgetest hindadest tulenev elanike maksejõuetus ja majanduse konkurentsivõime kadu on kahjuks reaalsus, mis peaks kõiki meid sundima kiirele tegutsemisele. Elektrituru reform laiemalt haarab endasse ka teiste energiakandjate reguleerimist. See puudutab ka gaasi, see puudutab kaugkütet. Erisus on ainult selles, et gaas ja kaugküte reguleeritakse valitsuse ja ministri tasemel ja selleks ei ole vaja seadust muuta. Nii et ka gaasikompensatsioon ja ka regulatsioonid ja kaugkütte – ka see tuleb ja tõenäoliselt hinnatasemelt madalam veel kui see elektrituru reformi tulemusena reguleeritav universaalteenuse hind elektrile. Me jätkuvalt pikas perspektiivis näeme, et lahendus on turu toimimises, täiendavate tootmisvõimsuste loomises, aga praeguses erakorralises olukorras on põhjendatud sekkumine.
Võrklaev meenutas, et eelmisel kevadel astusime ühe sammu, mis võimaldas sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid soodsamatel tingimustel. Paljud on seda ka täna kasutanud. Kes on fikseeritud lepingu teinud, on aru saanud, et see oli õige otsus. Reformierakonna fraktsioon toetab kodutarbijatele elektri universaalteenusena kehtestamist. Eelnõu loob võimaluse, kus hinna määrab Konkurentsiamet ja lähtub Eesti Energia kõige efektiivsematest põlevkivi kateldest. See on ajutine meede neljaks aastaks, et see pakuks kodutarbijatele leevendust elektri hinna kriisis seniks, kui odavamad taastuvenergialahendused on uuesti turul olemas ja hind ehk piisavalt langenud. Kütteperioodil 1. oktoobrist 1. aprillini toetame lisaks kodutarbijaid elektri hinna puhul 50 eurot megavatt-tunni kohta hinnasoodustusega, seda sõltumata sellest, kas kasutatakse universaalteenust või mõnda muud lepingut, ja gaasi kodutarbijatele hüvitame 80 eurot megavatt-tundi ületavast gaasi hinnast 80% ulatuses ja seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt-tundi kuus. Ka kaugküttel toetame kodutarbijaid, kus hüvitame 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%.
Saar ütles, et olukord on praegu karm. Meie võimuses on kodutarbijate olukorda leevendada. Gaasi ja kaugkütte kasutajatele on vaja anda kindlustunne kõrge hinnataseme vastu. Ta juhtis tähelepanu, et valitsus tuleb appi ka lisatoetusega kõrge hinnaga energiatarbimisel. Me eeldame, et see hind on alla fikseeritud lepingute hinna praegusel hetkel, aga see sõltub erinevatest teguritest ja muu hulgas sellest, mille Konkurentsiamet selle seaduse vastuvõtmise järel hinnaks määrab. Küll aga on riik juba ennetavalt kokku leppinud ja broneerinud raha selle jaoks, et sellest hinnast igal juhul tuleb riik appi.
Eelnõule määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. september.
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (656 SE) soovitakse taastuvelektri osatähtsuse eesmärki muuta nii, et aastaks 2030 moodustaks taastuvelekter elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.
Eesmärgi täitmiseks kavandatakse 2024.-2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi lihtsustada uute tootmisvõimsuste võrguga liitumist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Martin Helme (EKRE), Annely Akermann (RE), Aivar Kokk (I) ja Kalvi Kõva (SDE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 16 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Eelnõule määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. september.
