“Niigi napist sissetulekust läks põhiraha suitsetamise peale, muu oli jao pärast,” nentis 30 aastat nii tava- kui ka e-sigarette suitsetanud Riina. “Nikotiin oli prioriteet number üks, söömine ja hambaravi olid järjekorra sajandal kohal. Inimestele, kes hakkasid mind suitsetamise pärast hurjutama, vastasin: parem teen suitsu kui suitsiidi. Samas – mingit lõõgastust nikotiin küll ei pakkunud.” Puuviljamaitselised e-sigaretid tõmbavad nüüd suitsetama üha enam noori. Teismelistele on keelatud mõnuvedelike hankimisest kujunenud omamoodi sport, millega teiste eest eputada.
“Olen suitsetanud alates 13-aastaseks saamisest,” tunnistas pealinna gümnaasiumis õppiv 16-aastane Janely. Iga päev kulub tal tavaliselt kas üks ühekordselt kasutatav 2% nikotiiniga e-sigaret või 4-6 tavalist sigaretti. “E-sigarettide puhul eelistan mentooli maitset,” märkis neiu. Talle on juba harjumuseks saanud võtta korraga mõned mahvid ja hiljem jälle mõned. “Mingis mõttes maandab see pingeid ja nii minul kui ka paljudel mu tuttavatel on harjumus, et kui midagi teha pole, võtad e-sigareti välja ja hakkad seda tõmbama,” põhjendas Janely. “2% nikotiiniga e-sigarettide puhul on hea, et nendega on väga raske üle doseerida, nii et mina seda teinud ei ole.”
Riietele ei jää lõhna ja veipima ei pea õues.
Maitsetega e-sigaretid on Eestis keelatud, kuid sellegipoolest ei ole alaealistel kuigi keerukas neid kätte saada. “Tavaliselt lasen oma täisealistel sõbrannadel neid endale osta, heal juhul on ka mingid poed, kust saan ise, ja välismaal pole ise kätte saamisega peaaegu absoluutselt muret,” rääkis Janely, arvutades, et aasta jooksul kulub tal e-sigarettide peale ligi 700 eurot, kui mitte rohkem. Tema vanemad tütre suitsetamisest ei tea. “Ma ei väida, et e-sigaret on tavalisest tervislikum, pigem tõmban e-sigaretti, sest seda on lihtsam teha kui tavalist suitsu. Riietele ei jää lõhna ja veipima ei pea õues,” mainis neiu
Janely sõnul on veipijate arv viimaste aastatega kindlasti tõusnud ja noorte seas on neid tavasuitsetajatest rohkem. “Esiteks on viimasel ajal lihtsam e-sigarette kätte saada, teiseks on paljud seda ka kindlasti tegema hakanud, et kuuluda seltskonda, ja kolmandaks põhjuseks arvan, et e-sigaretti on tõesti lihtne teha ja lihtne varjata,” tõi Janely välja. “Kindlasti ei olene see soost – minu tutvusringkonnas teevad nii poisid kui tüdrukud e-sigarette või suitsu ühepalju.”
E-sigaretti võib tõmmata lõpmatuseni
Suitsetamisest loobumise kogemusnõustaja Riina Kenn on olnud kolm aastat nikotiinist prii, kuid tema teekond sigaretivaba eluni ei olnud kiire ega kerge. Oma esimese sigareti pani Riina ette 16-aastaselt. Kokku suitsetas Riina 30 aastat ja lõpuks kulus tal kaks pakki sigarette päevas.
“Niigi napist sissetulekust läks põhiraha suitsetamise peale, muu oli jao pärast,” nentis Riina. “Nikotiin oli prioriteet number üks, söömine ja hambaravi olid järjekorra sajandal kohal. Inimestele, kes hakkasid mind suitsetamise pärast hurjutama, vastasin: parem teen suitsu kui suitsiidi!” Sealjuures tunnistab Riina, et sigaret ei tekitanud mingit lõõgastuse efekti. “Võib olla lõdvestab suitsetamine kedagi, kes tõmbab ühe sigareti aastas, mina igal juhul mingit pingelangust ei tundnud,” ütles naine.
Sa muudkui pahvid ja pahvid, nikotiin muudkui tuleb ja lõpuks on süda paha.
Suitsetamisest loobumist ei ajendanud siiski terviseprobleemid. Esimese korraga tal pahet maha jätta ei õnnestunud. “Mingil hetkel läksin e-sigarettide peale üle, kuid see ei olnud ka lahendus,” nentis Riina. Kõige rohkem häiris teda e-sigareti juures, et seda võis tõmmata lõpmatuseni. “Sa muudkui pahvid ja pahvid, nikotiin muudkui tuleb ja lõpuks on süda paha,” kirjeldas Riina tüüpilist lõksu. “E-sigarettide müüjate väited, et e-sigaret on tervisele täiesti ohutu, ei vasta tõele.”
“Sigarettidest loobumise leebeks üleminekuks kasutasin nikotiiniga suuõõnespreid, nikotiininätse, -pastille ja -plaastreid,” loetles Riina. “Ainuüksi nikotiinisprei peale kulus paari aasta jooksul umbes tuhat eurot, aga teist valikut ei olnud – ma pidin toime tulema, sest olin suitsetamisega lõpparve tegemise endale selgeks mõelnud.”
Pärast loobumist parem enesetunne
“Alles siis kui ilma olla, saad aru, kui hea see on,” lausus naine. “Boonuseks on raha kokkuhoid – sigarettide arvelt säästan praegu kuus 240 eurot. See on kõva argument, miks ma ei ole hakanud uuesti suitsetama.”
Nüüd aitab Riina teistel nikotiinist loobuda. “Kui sa mõtled suitsetamisest loobuda, tee see teoks – ei tule paremat aega, mida oodata,” rõhutas ta. “Kõige mõistlikum on otsus vastu võtta kohe ning otsida ühendust inimestega, kes sel teel toetada saaksid!”
Eurobaromeetri aasta taguse uuringu järgi suitsetab Eestis 26,3% elanikest, sealhulgas 8,4% on juhusuitsetajad. Iga päev suitsetab 17,9% ja nendest kolmveerand tarvitab päevas 10-20 sigaretti. Tervise arengu instituudi 2021. aasta andmed näitavad, et sigaretisuitsetajate arv on kümnendi jooksul üle Eesti 8% vähenenud – näiteks 2010. aastal oli igapäevaseid suitsetajaid 26%. Meeste seas on langustrend märgatavam, veel 2010. aastal suitsetas tugevamast soost 36,8%. Langus on ka naiste seas – 2010. a oli naiste seas suitsetajaid 18,7%.
“Langustrendi hoogustasid tubakaseaduses kirjeldatud piirangud, söögikohtades jt siseruumides suitsetamise keelamine, tubakaaktsiisi tõus ja suitsupaki kõrgem hind,” loetles Lääne-Tallinna keskhaigla tubakast loobumise nõustaja dr Tiiu Härm. “Mõju avaldasid ka tubakareklaami keeld, sigaretipakkidele ilmunud õõvastavad pildid terviseriketest, surmaga ähvardavad tekstid jt. Suitsetamise seadusega piiramine tõstis ka mittesuitsetajate tervisteadlikkust ja julgust enda tervise eest paremini seista.”
Tavasigaretid jäävad vanainimestele
Kahjuks on igapäevasuitsetajate arvu langus tänaseks peatunud. “Sigarettide suitsetamine on ülekaalus 45+ vanuses meestel,” tõi dr Härm välja. “Tavasigarette suitsetatakse üha vähem, samas tõuseb kiirelt uudsete tubaka- või nikotiinitoodete tarvitajate arv. Lisaks traditsioonilisele suitsetamisele kasutatakse alternatiivseid tubakatooteid, nagu e-sigarette, huuletubakat (sh. nikotiinipatju), kuumutatavaid tubakatooteid ja vesipiipu.”
Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank juhivad tähelepanu, et uued tubaka- ja nikotiinitooted normaliseerivad suitsetamist ja hoiavad inimesi jätkuvalt nikotiinisõltuvuses. Suitsetamise asendamine alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamisega on üleminek ühelt nikotiini manustamise viisilt teisele. Viimaste populaarsust tõstab arusaam, et need on nikotiini ja tubaka tervislikumad alternatiivid: e-sigarettide edasimüüjad väidavad oma veebilehekülgedel, justkui oleks e-sigaret 95% ohutum kui tavasigaret.
Kui veel 2020. aastal oli igapäevaseid e-sigareti kasutajaid 1,6% ja igapäevaseid huuletubaka või nikotiinipatjade kasutajaid 2,1%, on nüüd on nende seas igapäevaseid e-sigarettide kasutajaid juba 5% ja huuletubaka kasutajaid 14,2%. Mõlemat tarbivad enim noored, 16-24-aastased mehed. Huuletubaka tarvitamine (vähemalt mõni kord kuus) on kasvanud noorte meeste seas ligi kaks korda (24%).
“Alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete pikaajalised tervisemõjud avalduvad alles aastakümnete pärast,” hoiatas Tiiu Härm. “Kuid fakt on see, et alternatiivsed tubakatooted ei ole teaduspõhised vahendid tubakast ja nikotiinist loobumiseks. Need pigem süvendavad sõltuvust.”
Magusamaitseline suits meelitab lapsi
Seega, olgugi uue põlvkonna suitsetamisharjumused ehk teised, on nikotiinisõltuvus jäänud. Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise uuring (ESPAD 2019) näitab, et elu jooksul on tarvitanud e-sigaretti 61% 15-aastastest poistest ja 48% 15-aastatest tüdrukutest. Tervise Arengu Instituudi andmetel proovitakse e-sigarette üha nooremana: vastavalt 11-15-aastaste kooliõpilaste suitsetamisharjumuste kohta tehtud uuringule on e-sigaretti elu jooksul proovinud 36% poistest ja 24% tüdrukutest ning huuletubakat 15% poistest ja 11% tüdrukutest. Kuigi Eestis on keelatud e-sigarette internetis müüa, võib need välismaalt kätte saada alaealinegi – selleks on vaja vaid oma vanuse kohta valetada.
Näiteks e-pood Vapesale24 nimetab end Euroopa juhtivaks veibipoeks ja pakub rikkalikku maitsete valikut: mustikas, maasikas, mango ja apelsin, aga ka “jäine sidrun”, “piparmündinäts” ja “tsitruselimonaad”. Igaüks sisaldab 20 milligrammi nikotiini. “Mida nooremana inimene alustab, seda suurema tõenäosusega on ta lähitulevikus nikotiinisõltlane,” rõhutas Härm. “Paralleelselt alternatiivsete toodete tarvitamisega suitsetatakse ka sigarette. Kaob kontroll nikotiinidoosi üle ja süveneb nikotiinisõltuvus ning oht üledoosi saamiseks.”
Närvimürk, mis võrreldav heroiiniga
Erinevalt tavasigaretist, millest jääb järele koni, ei pruugi veipides arugi saada, kui palju nikotiini korraga kehasse satub. “Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav närvimürk ja sellega kaasnevad samad terviseriskid kui sigareti suitsetamisel,” toonitas ka Tallinna 21. Kooli kooliõde Getter Nuut. “E-sigarettide erinevate maitsevõimaluste puhul ja süütamisrituaali puudumisel suitsetaja justkui unustab ennast e-sigaretti tõmbama. Nii ollakse päeva jooksul märkamatult suitsetatud rohkem kui ühe paki sigarettide koguses nikotiini.”
Nikotiin on närvimürk, mis mõjutab meeleolu ja võib toimida aju tasandil kui stimulant või lõõgasti, tõdes Härm. “See on üks enim sõltuvust tekitavatest ainetest, mis on võrreldav heroiini või kokaiiniga,” lausus ta. “Kuid esialgne toime möödub kiiresti. Mõnutunde säilitamise ja ebameeldivate ärajäämanähtude vähendamise vajadus sunnib tarvitajat nikotiinidoose uuesti ja suuremal määral manustama ning nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus.”
Tubakakeemia jõuab iga elundini organismis.
Dr Härmi sõnul ei ole vahet, kas nikotiin saub organismi sisse hingatuna läbi kopsude või imendudes suu-nina limaskesta kaudu – vere kaudu on see edasi kantud nikotiinitundlike retseptoriteni ajus seitsme sekundiga. “Vabanevad dopamiin, noradrenaliin jt. mõnuained,” loetles dr Härm. “Tubakakeemia jõuab iga elundini organismis. Lapse ja nooruki organism on aga kasvav ja arenev. Alternatiivsed tubakatooted, nagu e-sigaret või tubakavaba nikotiinipadjake on algus uue põlvkonna nikotiinisõltuvusele.”
Keeruline vahele jääda
E-sigareti kahjulikkusest ollakse küll teadlikud, kuid Nuudi sõnul on küsimus pigem selles, kas igasugune riskikäitumine noortele üldse tegelikult korda läheb. “Kui noore lähiringkonnas e-sigarette tarvitatakse, kõnnitakse koos hoiatavatest plakatitest mööda, hirmutavatest piltidest ei tehta välja, brošüürid visatakse minema ja reklaamid scrollitakse eest,” tõdes Nuut. “Vaja oleks leida tervislikke vaba aja veetmise viise ning ümbritseda end tervislike inimestega.”
Nuut tõdes, et kuigi kooliõdedel pole vahetundidel aega mööda koolimaja luuretööd teha, jagub noori, kes tervisekontrollis tunnistavad erinevate tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist, ning ka linnapildis on veipimist rohkem näha. “E-sigaretiga on noortel väiksem tõenäosus vahele jääda, sest ei teki sigaretist tulenevat suitsulõhna, mis jääks endale külge või õhku vinduma,” nentis Nuut. Siiski tasub suitsuvine nägemise ja magusama lõhna tundmisel kahtlustada e-sigareti tarbimist.
“Veipimine on noorte seas popp, kuna tooteid on lihtne kätte saada, e-sigarettide välimus ei tekita kahtlust, et tegemist oleks keelatud tootega. Näiteks suur osa ühekordseid e-sigarette näevad välja kui värvilised markerid, USB pulgad või akupangad. Lisaks on võimalik valida eri maitseid ning väljapuhumisel tuleb paksu valget tossu, millega noored armastavad teha trikke.”
Pelgulinna gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi sõnul on ennetus nende koolis tähtis. “Suitsetamise kahjulikkusest rääkimine on vaid üks osa meie terviseharidusest. Üks väärkäitumine ei erine väga palju teisest väärkäitumisest, kõik kokku on ühesugune ennetus ja seda tehakse,” rääkis Piibur. “Kes teeb jõuga vastupidist, see ka jätkab ja selle vastu me ei saa. See ei näita mitte vähest teadlikkust, vaid vastuhakku. Kui õpilased küsitlustes vastavad, et teevad e-sigarette rohkem, tuleb seda uskuda.”
“Kuna e-sigarettides on nikotiini kogus märkimisväärselt suurem kui tavalistes sigarettides, on e-sigarettide sõltuvust tekitav potentsiaal samuti märkimisväärselt suurem,” kinnitas Linno.
Sõltuvus ja teiste surve
Nuut kinnitas, et kooliõpilaste jaoks on suitsetamine ja viibimine suitsunurgas vahetunni ajal seltskondlik tegevus, mille ajal lastakse pingelisest õppetööst auru välja ning vesteldakse eakaaslastega olmelistel teemadel. “Reaalsuses on selle taga nikotiinisõltuvus ja/või sotsiaalne surve,” nentis Nuut. “Keelatud tooteid ostavad alaealistele vanemad sõbrad ja vanemate klasside õpilased. Tooteid on lihtne e-poest tellida, alaealiste jaoks on keelatud toodete kättesaamine justkui põnev mäng.”
Koolinoortele tahab Getter Nuut südamele panna, et lihtsam on öelda “ei”. “Suitsetamine kahjustab jäädavalt tervist, välimust ja üldist heaolu,” rõhutas Nuut. “Lisaks hingamisteede vähi tekke ohule peaksid noored endale teadvustama probleeme nagu aju normaalse arengu aeglustumine, kõrgenenud vererõhk, trombi tekkimise risk, ülekaalulisus, naha kuivus, haiglane väljanägemine, akne, juuste väljalangemine, küünte lõhenemine ja kollasus, tütarlastel karvkasv näol, nõrgenenud sugurakud, erektsioonihäired, halb hingeõhk jm suuhügieeni probleemid, võõrutusnähtudest tekkinud närvilisus, liigne higistamine, peavalud, unetus ja iiveldus.”
Kuna e-sigarettide puhul ei teki ebameeldivat suitsuhaisu, kiputakse unustama, et suitsetajaga samas keskkonnas viibivad inimesed hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja. “Ometi jäävad need kemikaalid mööblile ja riietele pikaks ajaks ning mõjutavad tervist,” jätkas Getter Nuut.
Vanemad annavad halba eeskuju
Kooliõdede nägemust mööda peaks teavitustöö algama juba kodust, mitte alles koolist. “Kui kodus on suitsetajaid, on sellel lapsel suurem tõenäosus tulevikus suitsetama hakata,” märkis Nuut.
Härm lisas, et tubakatööstus on kaval ja ohtlik vastane – tal on jõudu ja väge, ning head lobistid, kes propageerivad inimeste seas kallutatud tõekspidamisi. “Huviorbiidis on noorukid, naised, noored täiskasvanud, aga ka eakad ja krooniliselt haiged inimesed,” sedastas Tiiu Härm.
“Ja turule ilmuvad uued tubaka- ja nikotiinitooted: aroomikad, maitsestatud, kaasaegses väljanägemises ja tehnikas, värvitud tubakatossu või mürgise aurupilvega jne. See kõik on väga huvipakkuv ja juurdetõmbav. Ega siis muidu ei proovi 11-aastane koolipoiss e-sigaretti ega pane põske nikotiinipatja – valget tupsu –, kui see huvi ei pakuks! Esimene kord toimub see juhuslikult, edasi aga tekib juba kihk uuesti ja uuesti proovida…”
E-sigarette propageeriva ühenduse NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liikme Ingmar Kure sõnul on e-sigaretid efektiivsed suitsetamisest loobumise vahendid ja mõeldud täiskasvanutele. “Miks noored ei lase endale osta nikotiininätse või -plaastreid? Sest riik ei ole neid keelatud viljana reklaaminud,” selgitas ta.
Alati tuleb meeles pidada, et salaturul Eesti seadused ei kehti.
Kurg usub, et Eesti e-sigareti salaturu juurpõhjuseks on maitsestatud e-vedelike müügikeeld. “Hoiatasime juba 2018. aastal ministeeriumi ja riigikogu, et maitsestatud e-vedelike keelamine toob kaasa e-vedelike isesegamise, piirikaubanduse ja salakaubanduse kasvu ning ka laiema kasutuse noorte hulgas,” märkis Kurg. “Nii on ka läinud. Esmalt hakkasid e-sigareti kasutajad endale sobiva maitsega e-vedelikke ise segama või salaturult ostma. Praeguseks on väga populaarseks kujunenud välismaalt pärit ühekordsed maitsestatud e-sigaretid, mida tellitakse veebist või ostetakse salakaupmeestelt. Alati tuleb meeles pidada, et salaturul Eesti seadused ei kehti, mistõttu on ostjateks ja ka müüjateks sageli noored ning äritsemine toimub kohtades, kus see on keelatud: koolid, skeitpargid jne.”
Nõuded karmistuvad
Euroopa Liidus on maitsestatud e-vedelike müük keelatud Eestis, Soomes, Ungaris, Taanis ja Leedus. Taanis jõustus keeld käesoleva aasta 1. aprillil ja Leedus 1. juulil. Madalmaades oli samuti plaanis maitsestatud e-vedelike müük 1. juulist ära keelata, kuid see lükati edasi 2023. aasta jaanuarisse, sest kõigi maitsete ära keelamine ei tundunud mõistlik ja otsitakse kompromissi. Maitsestatud e-vedelike müüki taheti ära keelata ka Rootsis, kuid juunis toimunud parlamendi arutelul lükati ettepanek tagasi, sest see ei toeta riiklikku tervisekahjude vähendamise kontseptsiooni.
Eestis on praeguseks rakendunud juba maitsete keeld (v.a mentooli ja tubakamaitselised e-sigaretid, mis on lubatud) ning sama on toimunud ka Soomes ja mitmetes teistes EL riikides. “Samuti on ka Läti lähiajal e-sigarettide maitseid keelustamas, mis võiks kaasa aidata sellele, et maitsestatud e-sigarettide kättesaadavus muutuks keerulisemaks ning seeläbi pidurduks/väheneks ka nende tarbimine noorte seas,” avaldas Linno lootust.
“Eelkõige ootame, et maitsete keeld pidurdab pidevate tarvitajate juurdekasvu. Komisjon on samuti omalt poolt tegemas ettevalmistusi maitsete teema põhjalikumaks kaalumiseks ja tõenäoliselt ka keelustamiseks kogu EL-is. Erinevate kirjandusallikate alusel on sama probleem tekkinud praktiliselt kõikjal maailmas ning ka teised riigid üle maailma on kaalumas maitsete keelustamist.”
Linno kinnitas, et praegu väljatöötamise järgus oleva tubakaseaduse eelnõuga on plaanis seada nõuded ka seni reguleerimata nikotiinitoodete nikotiinisisaldusele, pakendile ja märgistusele. “Praegu on saanud avalikuks juhtumid, kus e-sigaretid on olnud alaealistele lihtsasti kättesaadavad Lätis registreeritud e-poest,” nentis Linno. “Eestis on tubakatoodete, sh e-sigarettide ning nendega seonduvate toodete igasugune kaugmüük keelatud.”
Kuhu pöörduda, et saada abi tubakast loobumiseks:
• Ida-Tallinna Keskhaigla C-korpus (Ravi 18), tel 666 1900, www.itk.ee
• Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe tervisekeskus (Ehitajate tee 27), tel 626 1314, www.keskhaigla.ee
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus (Sütiste tee 19), tel 617 2060, www.regionaalhaigla.ee
• Suitsetamisest loobumise tasuta kogemisnõustamine: Riina Kenn, e-post kenn.riina@gmail.com, tel 5397 1245
• Tubakast loobumise lühinõustamist osutatakse ka apteekides, perearsti- ja tervisekeskustes
• Lähem info www.tubakainfo.ee/kontakt