Sitapea on isik, kes trügib järjekorras vahele, segab teiste inimeste juttu, osutab teiste inimeste puudustele, on ülitundlik näilise solvangu suhtes, kuid ei märka enda jämedat käitumist teistega. Põhiline asi, miks sitapead nii võimsad on, on see, et nad teevad mitte-sitapead relvituks, kirjutab Kertu Moppel.
“Kuna sitapea peab end teistest paremaks, pole tema jaoks mingi probleem eirata üldtunnustatud sotsiaalseid tavasid, see on tema jaoks peaaegu nagu elustiil. Enamgi veel – ta elab sellist elu kohati enam-vähem varjamatult. Ta jääb täiesti häirimatuks ka siis, kui inimesed teda nördinult põrnitsevad või tema käitumise vastu protesteerivad. Ta on immuunne kõigi suhtes, kes teda kritiseerivad, olles üsna kindel, et tal pole erilist vajadust vastata küsimustele, kas see vabadus, mille ta endale võtab, on teistele vastuvõetav ja nende suhtes õiglane. Tegelikult tunneb ta sageli ise nördimust, kui tema käitumine vaidlustatakse.”
Põhiline asi, miks on sitapead nii võimsad, on see, et nad teevad mitte-sitapea relvituks.
Näiteks, oled oodanud teiste korralike inimestega tunnikese järjekorras, et saada midagi. (“Kui enamik inimesi ei nõustuks sabas ootama, muutuksid järjekorrad lihtlabasteks rüselusteks.”) Oled jõudnud sihtmärgile lähedale, keegi marsib sisse, seisab sinu ette ja nõuab teenindust.
Sa püüad talle viisakalt selgeks teha, et see on sinu koht. Ta vaatab sind põlastavalt ja ütleb: “Kas siin on kuskil kirjas, et see on sinu koht?”. Ei, kirjas tõesti ei ole, aga kõik ei peagi kirjas olema. Sul on nii palju öelda, et sa oled lihtsalt vait.
Loe edasi SIIT
Kertu Moppel Foto FB. Erakogu
