Eesti elektri võrgutasude tõus jääb ära hoolimata elektri hinnatõusust. Energiavõrkude süsteemihaldur Elering esitas konkurentsiametile taotluse mitte tõsta elektrihinna suurenemisest tingitud võrgutasusid ja katta kasvanud kulud ettevõttele laekunud muu tulu arvelt. Konkurentsiamet kinnitas võrgutasude samaks jäämise.
“Vältimaks tänases niigi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, on Elering teinud konkurentsiametile ettepaneku kasutada erakorraliselt ülekoormustasu vahendeid kaoelektri ostmisest tekkivate kulude katmiseks,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ERR-ile.
“Ettepaneku järgi kataks ülekoormustasu vahendid ära võrgutasuga kaetud ja tegeliku kulu hinnavahe. Kui amet on ettepanekuga nõus, võimaldab see tarbijale võrgutasu mitte tõsta,” lisas ta.
Eleringi pressiesindaja teatas hiljem, et konkurentsiamet kinnitas Eleringi ettepaneku võrgutasude tõusu ärajätmiseks. “Elering saab kasutada ülekoormustasu võrgukulude katteks 2022. aastal,” ütles Eleringi esindaja Ain Köster.
Elering saab elektribörsilt ülekoormustasu olukorras, kus naaberriikide vahel on elektrihinna erinevused, mida ei ole võimalik siluda, kuna ülekandevõimsusi hinna ühtlustamiseks ei jätku. Eesti puhul tekib selline tasu piiril Soome ja Lätiga, kuna need on meie hinnapiirkonnaga seotud naaberhinnapiirkonnad.
Kaoelekter tekib füüsikalistel põhjustel elektri ülekandeliinides ning kuna elektri hind on tõusnud, siis on suurenenud ka Eleringi kulud kaoelektri kompenseerimiseks.
“Viimaste aegade kõrged elektrihinnad on ühelt poolt suurendanud hüppeliselt Eleringi kulusid elektri ostmiseks börsilt, et kompenseerida elektri ülekandmisel tekkivad füüsikalist kadu, teisalt aga suurendanud Eesti-Soome hinnaerinevusest tekkivat tulu,” tõdes Veskimägi.
Veskimägi selgitas, et ülekoormustasu kasutamise reeglid on väga kindlalt Euroopa Liidu õiguses paika pandud.
v
“Need ei ole Eleringi- või Eesti-spetsiifilised, vaid samad kogu Euroopas. Eleringi jaoks ei ole ülekoormustasu ei kasum ega tulu. Seda raha saab kasutada sihtotstarbeliselt riikidevaheliste ülekandevõimsuste investeeringute jaoks ja vähendada sellega hinnaerinevusi riikide vahel või riikide sees, kui seal on mitu hinnapiirkonda,” rääkis Eleringi juht.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots tunnistas kolmapäeval ERR-ile, et amet on saanud Eleringilt taotluse ning seda hakatakse menetlema vastavalt Euroopa Liidu otsekohalduvale määrusele. Määruses on prioriteedina ülekoormustasu kasutamise võimalusena välja toodud ülekande pudelikaelte likvideerimine ning alles teise järjekorras tariifide vähendamine.
Uute elektriühenduste rajamisel tuleb siiski alati kaaluda, millal need valmiksid, kui palju maksma läheks ning kuidas paigutuks hetke hinnaolukorda, rõhutas Ots.
“Arvestades ka ajalist perspektiivi – kui näiteks ühenduse valmimisele kuluks väga pikk aeg, aga meil samal hetkel kõrge inflatsioon, võib olla mõistlik panna see raha ka ülekande hinnatõusu ohjeldamisse,” rääkis Ots.
Küsimusele, kas kõne alla võiks tulla ka ülekandetasu langetamine, vastas Ots, et see sõltub Eleringi võimalustest ning ettevõte peab selleks ametile ettepaneku tegema.
Eesti seaduste kohaselt on hinnatõusu otsustamisel keskne roll konkurentsiametil, langetamisel aga ettevõttel, rääkis konkurentsiameti juht.
Ülekandetasude muutmise otsus võtab kindlasti mitu kuud aega, lisas Ots.
Küll aga võib ülekandetasude otsustamises kõne alla tulla ka Eleringi omaniku ehk riigi roll, mis võib praeguses kõrge inflatsiooni olukorras pidada vajalikuks tariife langetada, märkis konkurentsiameti juht.
Eleringi aastaaruande kohaselt laekus 2021. aastal ettevõttele ülekoormustasu 66 miljonit eurot ja aastavahetusel oli selle kasutamata jääk 125 miljonit eurot.
Veskimägi ütles, et Elering suunaks jätkuvalt enamuse ülekoormustasust riikidevaheliste ühendustega seotud investeeringute katteks, nagu Läti-suunaliste elektriliinide rekonstrueerimine või planeeritava täiendava Eesti-Soome ühenduse Estlink3 ehitus.
“Estlink3 on oluline selleks, et ühtlustada Eesti ja Soome elektrihindasid. Hinnaerinevused tulenevadki just nimelt “pudelikaelast”, mis tähendab, et odavam Põhjamaade elekter ei pääse piisavas koguses läbi kahe Estlinki siiapoole. Kolmanda ühenduse loomine aitaks hinnaerinevust tasandada,” ütles Veskimägi.
Err.ee